/nginx/o/2009/02/12/132316t1h5dcd.jpg)
Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna Pariisis Balti keti 20. aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil ettekandega «Balti riikide liikmelisus ja panus Euroopa Liitu alates 2004».
Ergma rõhutas Pariisis Balti riikide panust Euroopa Liitu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ergma ütles oma kõnes, et Balti riikide liitumine on tugevdanud euroopalikke väärtusi nagu ühtsus ja solidaarsus, vahendas riigikogu pressiesindaja.
«Just Euroopa väärtussüsteem oli Balti riikide eesmärk iseseisvuse taastamisel ja selle väärtussüsteemi hoidmine ja täiendamine on meie pidev panus, olgu tegemist ELi sisemise arenguga, laienemisega või suhetega muu maailmaga. Euroopalik solidaarsus, vastastikune huvidega arvestamine ja mõistmine on midagi sellist, mida ka mujal maailmas vajataks rohkem. Meie kolme riigi jalajälg ei ole suur, kuid see on olemas ja vajalik. See on kindlasti andnud jõudu neile, kes on propageerinud liberaalset turukorraldust, toonud suuremat tähelepanu liidu
naabruspoliitikas idapartnerlusele,» sõnas ta.
Riigikogu esimees tõi esile, et oleme viinud meie enda läbiproovitud, toimivad kodused e-lahendused ELi tasandile ja selle kaudu aidanud muuta paljude euroliidu kodanike elu mugavamaks. Ta tõi näiteks, et koos Portugaliga on Eesti Euroopa Liidu Nõukogus tutvustanud lahendust, mille abil on võimalik Eesti ja Portugali elanikel teineteise riikides luua ettevõte ilma oma kodukohast lahkumata e-lahendusi ning
digitaalset isikutuvastust kasutades.
Ergma rõhutas, et Eesti tähtsustab infotehnoloogia senisest tõhusamat kasutamist ELi sisejulgeoleku valdkonnas. «Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut ELi justiits- ja siseküsimuste IT-agentuuri loomiseks. Arvestades meie arenenud infotehnoloogia sektorit usume, et Eesti võiks olla heaks asukohaks sellele loodavale agentuurile.»
Ergma tõdes oma ettekandes, et liikmelisus ei ole Balti riikidele kindlasti küsimus saamise-andmise vahekorrast. Liikmelisus on asjade loomulik olek, nagu ka meie kodanike õigus kasutada Euroopa Liidu elanikena enneolematuid võimalusi ja vabadusi. Ta pidas kõige tähtsamaks uute võimaluste loomist majanduses, sest «avatusest ja vabadusest on kõige suuremat tulu saanud Balti riikide majandus».
Samas tõi ta näiteks, et 60 protsenti töötleva tööstuse ekspordist toodavad Eestis tegutsevad teiste riikide ettevõtted. «See on oluline osa Eestile ühest kõige olulisemast majandussektorist. Seal toodetakse suurem osa meie lisaväärtusest ning see pakub tööd tuhandetele kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele. Need ettevõtted ei oleks Eestis, kui me ei kuuluks Euroopa Liitu,» tõdes riigikogu esimees.
Kaks päeva Prantsuse parlamendis toimuval üritusel «Balti kett: kolm riiki käsikäes –Eesti, Läti ja Leedu (1989-2009)» esineb kõnega ka riigikogu liige Mart Laar. Lätit esindavad Seimi esimees Gundars Daudze ja Europarlamendi liige Sandra Kalniete. Leedut parlamendi aseesimees Irena Degutiene ja Europarlamendi saadik Vytautas Landsbergis.