Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Hendrik Sal-Sallerist, Berit Veiberist ja Gerli Padarist said kuriteokaaslased

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Berit Veiber ja Hendrik Sal-Saller
Berit Veiber ja Hendrik Sal-Saller Foto: Arno Saar / SL Õhtuleht

Enne oli Hendrik Sal-Salleri muusika, enne oli Gerli Padar – ja siis tulid Berit Veiberi sõnad euroloole «Partners in Crime». Salleri elukaaslane Veiber istus lihtsalt diivanile maha, kuulas muusikat, mõtles Gerlile – ja kirjutas, kirjutab Andero Kaha SL Õhtulehes.

Berit Veiber kinnitas, et see lugu on tehtud eelkõige Gerli Padarit silmas pidades.

«Hendrik tegi muusika juba varem. Gerliga oli ka kokku lepitud. Ja siis mina tegin sõnad. Otseselt ei mõelnudki selle euroasja peale – mõtted ja tunded, mis selle muusikaga tulid, need said kirja pandud. Otseselt konkursile kirjutamist ei olnud,» sõnas Veiber.

Sahtlisse on Berit Veiber kirjutanud juba pikemat aega, kuid ei ole julgenud sellega enne lagedale tulla, kui alles Inese ja Supernova lugude puhul. Näiteks kuulub tema loomingu hulka Inese lauldav «Hingaks õhku».

Veiber usub aga, et ingliskeelsed lood, mille hulka kuulub ka «Partners in Crime» ehk eesti keeles «Kuriteopartnerid», tulevad tal välja paremini kui eestikeelsed. Beritil on tugev inglise keele baas. Kooliajal õppis ta seda esimesest klassist alates ja hiljem on korralikult praktiseerinud.

Hendrik Sal-Saller ütles, et tema on rahul nii Beriti sõnade, Gerli esituse kui ka looga tervikuna.

«Muidugi olen rahul! Piinlikkust ei pea tundma. Laul on selline tempokas. Mingit udutamist ei ole. Ja seda ka, et kui midagi teha, siis teha ikka korralikult. Ei ole ju mõtet niisama asju ajada,» leidis Sal-Saller.

Ta lisas muiates, et kui sõnad head ei oleks, siis neid selles euroloos ei kasutataks. Paratamatult kumab kiirest laulust läbi rokilik stiil, mida Saller viljelema harjunud.

«Ega ma hakka spetsiaalselt kirjutama lugu selle suunitlusega, et oh – selle teen Eurovisionile, oh – selle teen Andrese sünnipäevale ja selle teen kolmandaks juhuks veel. Iga loo kirjutaja peab tegema oma stiilis lugusid. Osa, kes teeb ainult eurolugusid, nende muu repertuaar on ka samasse auku äkki? Aga mul ei olnudki kohe algselt plaanis hakata järgima mingeid standardeid, mis on seal võib-olla välja kujunenud. Minu jaoks on see esimene kord – ja ma pigem teen sellist asja, mille taga ma ise julgen seista, mitte et nüüd teen mingi jura kokku ja pärast häbenen silmad peast välja,» selgitas muusik.

Kõik kümme eurolaulu jõuavad avalikkuse ette ETV ekraanil 27. jaanuaril erisaates. «Eurolaul 2007» võitja selgub 3. veebruaril, finaalsaadet juhivad Marko Reikop ja Maarja-Liis Ilus.

Tagasi üles