/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/08/25/225890t1h44e0.jpg)
Lastekodude ja kasuperede küsimuses riigikontrolli kriitikat tunda saanud sotsiaalminister Hanno Pevkur lubas mitmed välja toodud puudused ära lahendada.
Minister lubab muutusi lastekodude ja kasuperede küsimuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks tegi riigikontroll ettepaneku muuta lapse hooldusperre (tavamõistes tuntud kui kasupere) saatmise korda, kus praegu kulub kuid, enne kui pere tema eest pearaha saama hakkab.
«Sotsiaalministeerium on teadlik, et kohtumenetlused viibivad, ning on kaalunud võimalust paigutada laps perekonda hooldamisele pärast perekonnast eraldamist ning hagiavalduse esitamist,» teatas sotsiaalminister riigikontrollile vastuseks.
Tema sõnul peaks sellisel juhul kaasama perekonnas hooldamise lepingu sõlmimisse maavalitsuse, mille haldusterritooriumil hoolduspere asub.
«Kui eelnimetatud seisukohaga nõustuvad nii maavalitsused kui ka omavalitsused, siis jõustatakse asjakohane seadusemuudatus hiljemalt 1. jaanuaril 2010. aastal.»
Riigikontroll tõi välja ka, et asenduskodude (tavakeeli lastekodude) uute peremajade ehitamisel on arvestatud keskmiseks hinnaks 6,8 miljonit krooni, kuigi tegelikult oli aastatel 2007-2009 valminud majade keskmine maksumus 4,9 miljonit krooni. Riigikontrolli hinnangul on eeldatavad maksumused oluliselt üle hinnatud ning praeguse seisuga jääb osa raha kasutamata.
Pevkur nõustus väitega, lisades, et riigihanke korraldamise ajal olid toonased ehitushinnad veel kõrged. Muu hulgas märkis ta, et lõplik ümberarvestus on võimalik pärast seda, kui järgmise riigihanke tulemusena on selgunud ühe peremaja praegune ehitushind.
«Juhul kui ehitushindade langemise tõttu jääb välisabist planeeritud raha üle, kasutatakse neid Kuressaare ja/või Narva lastekodude reorganiseerimiseks, varade ülevõtmise põhimõttelised nõusolekud Kuressaare ja Narva linnavalitsustega on olemas.»
Riigikontroll soovitas ka luua hooldusperede andmebaasi, et saaks edukamalt pered ja lapsed kokku viia. Kontrollijad tõdesid nimelt, et üha suurem hulk vanemliku hoolitsuseta lastest satub lastekodusse, kuigi riigile odavam ja lapsele parem oleks kasuperre jõudmine.
Pevkur nõustus seisukohaga, et hoolduspereks olemise teema vajab laiemat käsitlemist, et suurendada hooldusperede arvu. «Selleks on aasta lõpus kavas korraldada alternatiivseid hooldusvorme käsitlev seminar ning teavitada üldsust meedia kaudu.»
Samuti on tema sõnul kasuperede andmeid koondava andmebaasi loomine olnud ministeeriumis tähelepanu all aastaid, kuid kõigile osapooltele sobivaid lahendusi siiani ei ole leitud. «Töö kasuperede andmebaasi loomisel jätkub ning ühe võimalusena on varsti võimalik kasutada sotsiaalteenuste andmeregistrit.»