/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2008/09/03/70956t1hb385.jpg)
Haridus- ja teadusministeerium toob valitsusse eelnõu Teaduste Akadeemia (TA) seaduse muutmiseks ning selle eesmärgiks on noorendada akadeemia koosseisu.
Ministeerium avab tee Teaduste Akadeemia noorendamisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehtiva seaduse kohaselt on akadeemikute piirarvuks 60, kuid eelnõus laiendatakse nimetatud akadeemikute arvu ülempiiri üksnes kuni 75-aastastele akadeemikutele, mis tähendab, et kui keegi akadeemikutest saab vanemaks kui 75 aastat, avaneb liikmeskonda vaba koht.
«Muudatuse eesmärgiks on akadeemikute vanuselise tasakaalustatuse tagamine,» märgib ministeerium eelnõu seletuskirjas. «Kuna akadeemia liikmelisus on eluaegne ning akadeemikute piirarv on seaduses määratletud, siis võib see asjaolu takistada aktiivsete teadlaste vastuvõttu akadeemiasse, mistõttu on otstarbekas siduda akadeemikute piirarvu aktiivse teadlasea tavapärase ulatusega.»
Eelnõu kohaselt on TA liikmete keskmine vanus 72 aastat ning üle 45 protsendi neist on vähemalt 75-aastased. Akadeemia koosneb praegu 57 akadeemikust.
Teovõimelise ja kogemusterikka liikmeskonna keskmine vanus ning mediaanvanus võiksid aga ministeeriumi hinnangul olla 60 aasta ringis.
TA president Richard Villems ütles Postimees.ee`le, et muudatuse on akadeemia ise ellu kutsunud. Ta märkis, et kehtiva korra kohaselt on uute liikmete võtmine akadeemiasse probleemne.
Villems tõi näite, et füüsika- ja astronoomia osakonda ei saanud vahepeal kedagi juurde võtta 12 aasta vältel. «Praegune seis on selline, et kui tahame kedagi valida, siis peame vaatama, et kes hakkab ära surema,» lausus ta.
Seadusemuudatuse peab heaks kiitma ka riigikogu ning esialgse plaani kohaselt jõustub see 1. jaanuarist.