/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/09/03/230066t1h9bb0.jpg)
Keeleinspektsioon on saanud kõige rohkem kaebusi Tallinnasse Lasnamäele Laagna teele paigaldatud Keskerakonna ja Reformierakonna kakskeelsete valimisreklaamide peal.
Inimesi häirivad kõige rohkem Lasnamäe valimisreklaamid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige rohkem kaebusi on tulnud Laagna tee sildadele paigaldatud reklaamplakatite peale, kus on eesti- ja venekeelne tekst mitmesugustes kombinatsioonides, ütles keeleinspektsiooni nõunik Hele Pärn BNSile.
Ta lisas, et keeleseadusega on kooskõlas need plakatid, kus on eestikeelne tekst esikohal ja selle all kas pisut väiksemas või sama suures kirjas venekeelne tekst.
«Keerulisemad on need juhtumid, kus ühe sõidusuuna kohal on ainult venekeelne, teise kohal eestikeelne plakat. Nad oleks nagu ühes vaateväljas, kuid tegelikult on eestikeelne plakat oluliselt halvemini vaadeldav, kuna ta on paigaldatud vastassuuna kohale nii, et tekst on loetav ainult auto tahavaatepeeglist,» rääkis Pärn.
Ainult venekeelseid reklaame eksponeerivatele erakondadele lubab keeleinspektsioon saata märgukirjad. Seni on inspektsioon teinud otsuse ühe valimisreklaami peale tehtud kaebuste osas, kus inimesed polnud rahul ühe Keskerakonna poliitiku valimisplakatil olnud tekstiga «sisekvartaalsed teed».
«Leidsime, et sellise väljendi kasutamine ei ole olnud taotluslik ega tulene reklaamikeele eripärast ning saatsime reklaami tellijale märgukirja, milles juhtisime tema tähelepanu eksimisele kirjakeele normi vastu ja tegime ettepaneku viga ära parandada,» sõnas Pärn.
Ta lisas, et valimisreklaamide peale keeleinspektsioonile saadetud kaebuste hulk suureneb iga päevaga.
Euroopa Parlamendi valimiste eel pöördus keeleinspektsioon suuremate erakondade poole märgukirjaga, milles tutvustas saabunud kaebuste sisu ning tuletas meelde keelseaduses reklaamile sätestatud keelenõudeid.
«Oma vastustes kinnitasid erakonnad, et nad on alati edastanud valdavalt eestikeelset reklaami või eestikeelset reklaami koos venekeelse tõlkega. Kuna Europarlamendi valimistest ei ole kuigi kaua aega möödas, siis võiks ju arvata, et erakonnad mäletavad oma toona antud lubadusi ja neist ka kinni peavad,» ütles Pärn BNSile.
«Paraku tundub, et keeleseadus pakub küllalt palju tõlgendamisvõimalusi, alustades kas või sellest, kas reklaamina võib käsitada ka inimestele posti teel või tänavatel jagatavaid lehti. Mõne seesuguse lehe puhul on meie arvates tegu lausa eksitava ja kõlvatu reklaamiga,» lisas ta.
Kehtiv keeleseadus sätestab, et avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam on eestikeelsed, välja arvatud rahvusvaheliste ürituste korraldamisel, teatud asjaajamisel kohalikus omavalitsuses või rahvusvähemuste kultuuritegevuses. Keeleseaduse need sätted ei kehti välisriikide esinduste kohta.