Korteriühistu võib kaaperdada omanike teadmata

Annelinna kortermajad Tartus. Pilt on illustreeriv. Foto: Margus Ansu.

Ettevõtja Jaan Tiidus väidab, et suudaks seadustes olevaid tühimikke kasutades soovi korral iga korteriühistu kahe nädalaga omanike teadmata enda nimele registreerida, kirjutab Risto Berendson ajalehes Postimees.

Tiiduse sõnades ei maksa kahelda - tal on korteriühistu juhatuse endise esimehena seljataga kolme aasta pikkune vaidlustejada. Tõsi, ainult teoreetilises vormis, sest sõnadelt tegudele minek tähendaks tõenäoliselt vältimatut kriminaalvastutust.

Skeem, kuidas korteriühistust kaaperdamisega rikastuda, on Tiiduse selgitusel imelihtne. Esmalt tuleb välja vaadata piisavalt suur kortermaja, millest on pealtnäha aru saada, et seal tegutsev ühistu tegeleb remonditöödesse investeerimisega.

Seejärel jääb kelmidel üle leida võimalus pääsemaks elamu trepikotta, kus reeglina on üleval ühistu juhatuse kontaktnumbrid.

«Siis tuleb lihtsalt juhatuse liikmele helistada ja mängida mõne teise ühistu juhti, kes tunneb huvi, kuidas remont kulgeb, muu hulgas peab küsima, palju raha kulub ja mis seis ühistul on,» räägib Tiidus.

Kui kontoseis on piisav, peab kaaperdaja seadma sammud elukohajärgsesse maakohtu registriosakonda, kus küsib välja teda huvitava ühistu toimiku ja viimase koosoleku protokollid, mille põhjal saab koostada paari päevaga oma kodus fiktiivse koosoleku protokolli, kus väidetakse, et sellel koosolekul kutsuti eelmine juhatus tagasi ja ametisse nimetati uus.

«Selle juhatuse saab siis notari juures ära kinnitada, sest notari juures ei nõuta vana juhatuse juuresviibimist,» ütleb Tiidus.

Edasine on imelihtne: minnes notariaalse dokumendiga uuesti registriosakonda, laseb kelm uue juhatuse kanda ühistu B-kaardile. See, kas raha kasutamise ehk väljavõtmise õigus vormistatakse mõne tankisti või kellegi teise nimele, on Tiiduse väitel juba tehnika küsimus.