Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus

Metanool on röövinud viimase kolme aastaga 98 inimelu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Postimees.ee

68 ohvriga Pärnu metanoolitragöödia ja viimastel nädalatel üheksa inimest tapnud süütevedeliku skandaal on vaid jäämäe veepealne osa – tegelikult sureb igal aastal metanoolijoogi manustamise tõttu üle 30 inimese.

Tunamullu 34, mullu 33 ja tänavu juba 31 – see on Eesti kohtuarstliku ekspertiisibüroo statistika, mis puudutab üle kogu riigi surnuna leitud mehi-naisi, kelle organismist on lahkamisel avastatud metanooli.

Nii nagu ka viiel Loksal surnud eluheidikul, Tartu esimesel ohvril ja kahel Kiviõli mehel, kes on hukkunud viimase kolme nädala jooksul. Üheksas seni teadaolev ohver on üleeile surnud 48-aastane loksalane Robert, lahkamistulemused selguvad täna.

Juuakse pidevalt

Kohtuarstliku ekspertiisibüroo direktori Üllar Lanno sõnul võib kolme viimase aasta lahkamistulemuste põhjal julgelt väita, et värske mürgijoogitragöödia ei ole mingi uudispomm, mis plahvatas kõigile täiesti ootamatult. «Praegu jõudis see lihtsalt esimest korda avalikkuse ette ja sedagi üksnes põhjusel, et Loksal suri korraga neli inimest,» lausus Lanno eile Postimehele. «Tegelik karm pilt on aga see, et kahtlane metanoolisisaldusega vedelik tapab igal aastal üle 30 inimese. Ehk siis metanooli juuakse regulaarselt ja selle ohvreid satub meie juurde pidevalt.»

Kui Pärnu metanoolitragöödia oli tingitud althõlma müüdud salaviinast, mis tappis inimesi ühel kindlal perioodil 2001. aasta septembris ning ühes regioonis, siis tegelik lahangustatistika näitab Lanno hinnangul, et inimesed on pärast toda kurba sügist joonud mürki kogu aeg ja üle kogu riigi.

Viimast kinnitavad ka tänavused andmed, mille järgi on metanooliohvreid avastatud kõikidest ilmakaartest Eestis. «See aga välistab võimaluse, et üle riigi oleks põrandaalustesse poodidesse müüki paisatud ühte sorti mürgijook,» sõnas Lanno. «Pigem kinnitab see, et surmajook on kõikjal kaubandusvõrgus pidevalt müüdav toode, mida eluheidikud eelistavad osta riigiviina pähe, et odavamalt efekti saada.»

Värske tragöödia puhul on politsei ekspertide ja tunnistajate ütluste põhjal juba kinnitanud, et üheksast ohvrist vähemalt kuus on end surnuks joonud süütevedelikust.

Peamiselt asotsiaalid

Mida täpselt on endal kõrist alla valanud kõik ligi sada viimaste aastate metanooliohvrit, ei oska ekspertiisibüroo öelda.

«Meie saame öelda vaid seda, et nende ohvrite organismist on leitud metanooli, mida nad on ise endale sisse joonud,» ütles ta. «Kas nad jõid süüte-, aknapesu- või mõnd muud metanooli sisaldavat vedelikku, saaks öelda surmapaigalt leitud pudelite silte analüüsides.»

Ehkki eksperdid ei koosta lahangulauale sattunud metanooliohvrite elulugu, võib Lanno sõnul väita, et välimuse järgi on enamik neist asotsiaalsete eluviisidega inimesed.

Loojakarja lähevad nad tõenäoliselt näiteks seetõttu, et seni tarbitud keemianaps saab poelettidelt otsa ning asemele võetakse uus mark, teadmata, milliseid komponente see sisaldab. Just nii nagu oli juhtunud Loksal, kus seni tarbitud kindla firma süütevedeliku poelettidelt kadumise järel võeti menüüsse uus, seni tundmatu grilliõhtu abimees.

«Kui metanooli kogus tõuseb veres kõrgele, siis lihastes katkeb elektriimpulsside levik ning hingamine seiskub – sellest inimene surebki,» selgitas Lanno protsesse mürgijooki tarbinud inimese organismis.

Tagasi üles