Strandbergi ulmekava paneks eestlased säästma ja sigima

Tulevikku vaatav Marek Strandberg visandas Põlva ökomessil tahvlile nägemuse sellest, kuidas inimesed saaksid ökokodudes elades kaasa aidata rohelise Eesti püsimisele. Foto: Lauri Kulpsoo

See plaan keeraks Eesti elus uue lehekülje. Roheline mõtleja Marek Strandberg ei klõpsi ettekandeslaide tuimalt edasi nagu tavaline powerpoint-mees.

Ta sirgeldab ekraanile pliiatsiga pidevalt märksõnu, numbreid ja tegelasi juurde. Või tõmbab maha. Vilunud karikaturistikäega.

Kuid idee, mida ta jagab mitu korda päevas ja tuhandetele inimestele, pole kaugeltki karikatuur. Pigem utoopia. Või võta siis nüüd täpselt kinni.

Strandberg sirgeldab Põlva kultuurikeskuses esimesel ökofestivalil «Rohelisem elu» pilti sootuks uuest Eestist.

Kütame õhku

Praegu jõuab põlevkivist saadud energiast elektripirni 14 protsenti ja teist samapalju kaob liinides,» räägib ta. «Üheksa miljardi krooni eest kütame me Narva veehoidla vett ja õhku. Meil on ühine rahvuslik huviala–õhu kütmine.»

Et sellest suurejoonelisest raiskamisest loobuda, eesti rahvas jälle kasvama panna ning looduse kurnamisest loobuda, peaks käima lükkama hiiglasliku kodukava.

«Ahvatleme inimesi ehitama kodusid, mis on suutelised vastu võtma maksimaalselt päikeseenergiat ja kasutama seda hoonete kütteks,» räägib ta.

Kodusid, mis sisaldavad mikrojõujaamu – jaama kütus on puit, gaas, veel parem kui Eestis toodetud sünteetiline gaas. Seda maagaasiga sarnase kütteväärtusega gaasi saab toota biomassist, puidu- või põllumajandusjäätmetest. Jõujaam toodaks nii elektrit kui soojust.

Esmalt ei pääse siiski ka põlevkivist. Kuid… «Eesti majanduskasvust moodustab praegu ainult 3,4 protsenti põlevkivienergiasektor,» osutab Strandberg. «Eesti keskkonnamõjust on põlevkivitööstuse osa 95 protsenti. Majanduslikult väike sektor tekitab tohutult terviseprobleeme, sotsiaalseid probleeme.»

Strandbergi ökomajad peaksid kulutama umbes 50 kilovatt-tundi energiat ruutmeetri kohta aastas. Maja olgu ehitatud loodussäästlikest materjalidest. Kui maja on valmis, peavad elanikud tõestama, et suudavad maja viis aastat loodussäästlike reeglite järgi hallata.

Kui pere on viis aastat niimoodi loodust säästes elanud, maksab riik neile iga elaniku kohta kinni sellest kodust 20 ruutmeetrit.

Nii käiks elu Strandbergi plaani järgi. Viie aasta pärast 20 ruudu eest 300 000 krooni peo peale.

Siit tuleb idee suurim iva. «Loomulikult ei taha kaks noort oma sajaruutmeetrisest majast vaid osa eest riigilt raha saada. Et rohkem raha saada, tuleb lapsi teha. Kui teha viie aastaga kolm last, saaks raha juba saja ruudu eest.»

Teine variant on ka – noor pere võtab enda juurde elama vanemad või vanavanemad. Ka see säästab loodust, kui elada üheskoos ökomajas.

Strandbergi visiooni järgi võiks järgneva 20 aastaga selliseid ökokodusid Eestisse ehitada 150 000.

See maksaks tema arvutuste järgi 300–450 miljardit krooni. «Tühine summa, kui arvestada, et see kava muudab terve põlvkonna käitumist ning selle perioodi Eesti riigieelarvete summa võib olla 5–7 triljonit krooni.»

Loodab majandusbuumile

Raha tuleks majandusbuumist, sest ökokodude ehitamine, ökomaterjalide tootmine tooks riigile nii palju eelarve ülejääki, et ei jäägi muud üle kui need ökoelanikele laiali jagada.

Strandberg lisab, et idee pole mõeldud vaid eramajadele ning mitte ainult uute majade ehitamiseks.

Ka vanu maju saab loodussäästlikuks remontida. Vana Lasnamäe paneelmaja saab soojustada, panna katusele päikesepatarei ja keldrisse iseseisva jõujaama. «Kuigi paljud Lasnamäe majad on tehniliselt sellises seisus, et neist pole enam asja.»

Inimesed saavad vana kortermaja ökomajaks ümber ehitades end aastakümneteks võetud laenu orjusest vabaks osta, sest riigilt saadud rahaga võib laenu tagasi maksta.

Kui Strandberg Põlva ökomessil oma sõnumi ette kandis, tõstsid kohalikud lärmi – mis meie metsikust loodusest siis saab, kui kõik linnadest välja ökomajadesse kolivad?!

«Ega nad siia põldu pidama ei tule,» rahustas Strandberg.

Marek Strandbergi idee

• Ehitada 20 aasta jooksul Eestis 150 000 ökokodu.

• Riik maksaks iga elaniku pealt, kes on säästlikku elustiili järgitud viis aastat, 20 ruutmeetri ehitushinna tagasi.

• Ökokodud kasutaksid maksimaalselt kohalikku maasoojust, päikeseenergiat, biomassi.