Eesti valimiste koondedetabel tipneb Savisaare, Tarandi ja Ilvesega

Foto: Graafika: PM

Taasiseseisvunud Eestis on valijad toetanud kandidaate ja erakondi kokku enam kui 5,6 miljoni häälega. Kandideerinud on üle 40 000 inimese, kirjutab Argo Ideon.

Rikaste edetabelid on Eesti ajakirjanduses ammu traditsiooniline žanr. Kuna poliitikute tõeline valuuta on hääled, siis on võimalik ka välja selgitada, kes Eesti poliitikategelastest on läbi aegade enim häältekapitali jaksanud koguda.

Aega selle kapitali akumulatsiooniks on olnud piisavalt. 1992. aastast peale on rahvas Eesti põhiseaduse alusel saanud valida esinduskogusid kokku juba 12 korda. Neist viis korda on valitud riigikogu, viis korda kohalikke volikogusid ja kaks korda on valitud Eesti saadikuid europarlamenti.

Tänase edetabeli koostamisel läksid arvesse kõik neil esinduskogude valimistel konkreetsetele kandidaatidele antud hääled. Tulemused on näha allpool.

Lihtne keeruline otsus

Märkusena peab lisama, et tänavuste europarlamendi valimiste puhul oli võimalik arvestada ainult üksikkandidaatidele antud hääli, kuna erakondade kandidaatide osas valija oma eelistust näidata ei saanud. Samuti ei ole arvestatud 1992. aastal toimunud otsest presidendivalimiste vooru.

Mida selline edetabel näitab? Lühidalt öelduna seda, mitu korda on taasiseseisvunud Eesti Vabariigis jõudnud valimiskastide juures inimesed otsuseni toetada nimeliselt üht või teist poliitikut.

See võib ju tunduda esmapilgul triviaalne: kirjuta vaid õige kandidaadi number sedelile ja lase urni.

Kuid nähes aasta-aastalt, milliste pingetega täidavad kampaaniategijad Eesti ühiskonda, milliseid kaelamurdvaid juriidilisi nõkse edu nimel proovitakse ja kui palju miljoneid kroone on selle kõige nimel magama pandud, siis ei olegi tegu nii ühemõttelise toiminguga.

Kõik valimised on ka tegelikult erinevad. Eri ringkondades on võimalik häälte arv suuresti kõikuv, valimisseadusi on nende aastate jooksul korduvalt ümber tehtud.

Kuid poliitikat ei tehtagi kunstlikes tingimustes, mida kergejõustikustaadionil mõõduvõtjate jaoks võimalikult sarnaseks luuakse. Häältetabelis kümne hulka oli võimalik pääseda nii ühekordse sähvatuse kui pikamaajooksuga läbi enamiku Eestis toimunud valimiste.

Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare esikoht nii riigikogu valimiste, kohalike valimiste kui ka üldarvestuses oli ootuspärane. Veidi võib üllatada tema pea püüdmatu edumaa lõviosa konkurentide ees.

Savisaare häältekuhi oleks veel märgatavalt suurem, kui talle saanuks hääli anda ka
2004 või nimeliselt 2009. aasta europarlamendi valimistel.

Kuid praegune Tallinna meer on niigi kogunud ligi kaks protsenti kõigist häältest, mis Eestis viimase 17 aastaga valimistel üldse on kandidaatide poolt antud. Temaga pääsevad häälte üldarvus võistlema üksnes europarlamendi valimiste tähed: Indrek Tarand ja Toomas Hendrik Ilves.

Parlamendi- ja kohalikke valimisi eraldi kokku võttes aga teist sama kategooria võistlejat pole.

Silma jääb ka tõik, et paljud tippkohtadele pääsenuist on jätkuvalt poliitikas aktiivsed. Koondtabeli esikümnest ei ole üksnes Andres Tarandit põhjust tegevpoliitikuks nimetada.

Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve

Kuna üldtabelit mõjutavad oluliselt europarlamendi valimistulemused, mis aga teatavasti on Eestis toimunud alles 2004. aastast, siis on 1990. aastate alguse valimiste staaridel ka raskem eurovalimistel silmapaistnutega võistelda.

Riigikogu valimiste ühtekoondatud tipus on samas tegijaid, keda aktiivselt praegu päevapoliitikas näha ei ole, alates juba 1992. aasta valimiste häältemagnetist Jüri Toomepuust ja 1990. aastate algupoolel tugevalt kaasa löönud Juhan Aarest.

Kohalike valimiste tabelis troonivad peaaegu suveräänselt Tallinna kohaliku võimu juures pikalt püsinud linnavolinikud. Konkurentsi on esikümnes suutnud pakkuda vaid kaks endist linnapead: Andrus Ansip Tartust ja Valeri Korb Kohtla-Järvelt.

Püüdsime vabariigi valimiskomisjoni andmebaasi põhjal ka välja arvutada, kui palju erinevaid inimesi üldse on Eestis kohalikel ja riigikogu valimistel kandideerinud.

Tulemuseks oli 4064 inimest kõigi riigikogu valimiste peale kokku ja 39 375 kandidaati kohalikel valimistel. Tõenäoliselt võib täpne tulemus olla veidi erinev, sest kõigi sama nimega kandidaatide elimineerimine olnuks liiga töömahukas.

Algandmed valimistulemuste kohta vabariigi valimiskomisjoni andmebaasist. Andmetöötlusega toetasid Jaanus Lillenberg ja Riho Räni.