:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2106687t1h14c6.jpg)
Alaskat ja Siberit ühendav maakitsus vajus Põhja-Jäämerre umbes 11 000 aastat tagasi, mis on 1000 aastat seniarvatust varem.
Beringi väin tekkis arvatust varem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See omakorda katkestas inimeste migratsiooni Aasiast Ameerikasse arvatust varem, kirjutab Archeological News.
Michigani okeanograafiainstituudi ja ülikooli teadlasterühm uurisid Põhja-Jäämere setteid, suurem osa näidistest võeti kohtadest, kus iga tuhande aastaga kasvas sette pakus ainult üks sentimeeter.
Teadlased analüüsisid süsinikmeetodil setetest saadud foraminifera nimeliste ainuraksete skelette, kes saavad elada ainult teatud vee- ja atmosfääritemperatuuriga veekogudes.
Need näidised paljastasid, et Põhja-Jäämere piirkonnas toimus umbes 11 000 aastat tagasi kliimamuutus ja järsk veetaseme tõus.
Põhja-Jäämere setteid võrreldi Tuki merest saadud setetega, kus setete kihistuse paksus oli 100 korda suurem kui eelnevalt uuritud kihistustes.
Nende põhjal tegid teadlased järelduse, et enne merepinna tõusu 20 000 aastat tagasi, kattis Tukti merd lai Alaskat ja Siberit ühendav maismaasild, kus valitses kontinentaalne kliima.
Vaikse ookeani veed aga ujutasid üle praeguse Tukti mere kohal asunud maismaasilla, mõjutades sellega Põhja-Jäämere veekoostist ja looduslikku tasakaalu.
Avastus sunnib siiani kehtivat klassikalist teooriat, mille kohaselt jõudsid esimesed inimesed Ameerikasse maismaasilla kaudu, ümber vaatama ja arvestama ka meresõidu võimalusega.
«Kuigi meil on ainult mõned ükskikud näited, on need siiski kindlaks asitõendiks, et Tukti meri ja Beringi väin tekkisid umbes 11 000 aastat tagasi. See on 1000 aastat seniarvatust varem,» ütles okeanograaf Lloyd Keighwin.
Keighwin lisas, et nad võrdlesid oma värskeid andmeid teiste samalaadsete uuringutega ning said kinnituse, et piirkonnas ujutati maismaa üle ning tekkisid uued mered ja kliima muutus.
Teadlased jätkaisd, et 7000 aastat tagasi hävitas Alaska poolsaart erosioon ja 4000 aastat taimekasv peatus. Nende arvates võib selle põhjus peituda jää pealtungis.
«Viimasel jääajal oli see piirkond rohkema jääga kaetud, kui varem arvati. Suur setete hulk ja veemasside pealtungil jää sulamisel tekkinud mandrilõhed on selle tõendiks,» ütles geoteaduste professor Neal Drsicoll.
Teadlaste kinnitusel on seniarvatust suurema jääkatte olemasolu Põhja-Jäämere selles regioonis tähtsaks avatuseks. See aitab kaasa selle piirkonna kliimamudelite mõistmisele, veeringlusele ja sademete hulgale jääaegadel.
«Ka inimeste ränna Aasiast Ameerikasse lõppes seniarvatust varem, kuna polnud enam maismaasilda, mida kasutada sai. Siiki ei tasuks välja jätta teooriat, et nad võisid oma rännakul paate kasutada,» ütles Driscoll.