:format(webp)/nginx/o/2009/09/01/229159t1h8095.jpg)
Eesti suuruselt teises, Viimsi koolis sai täna aabitsa 164 esimese klassi õpilast. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal võib esimeste klasside arv veelgi kasvada. Eesti ükski teine kool ei saa nii suure esimeste klasside arvuga uhkeldada.
Viimsi koolis alustas seitse esimest klassi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tundub, et alles 2006. aastal valminud Viimsi kooli avar hoone on juba väikeseks jäänud, sest täna mahtusid kõik esimesse klassi minejad ning neid saatnud abituriendid vaevalt aulasse ära. Lapsevanematele jäi vaid mõni üksik toolirida, mistõttu oli ka kooli fuajee aula ees paksult rahvast täis.
Üks lapsevanematest märkis, et esimeste klasside avaaktuse oleks koolijuhid võinud korraldada võimlas, kus ruumi ja õhku palju rohkem. Tõenäoliselt tulebki järgmisel aastal nii talitada, sest vallavanem Aldo Oravase kinnitusel võib tuleval aasta 1. septembril kooliteed alustada kaheksa ning ületuleval aastal juba isegi üheksa esimest klassi.
«Iive on meil vallas positiivne, aastas sünnib umbes 250 last,» mainis Oravas. «Lähemad neli aastat on koolikohtade osas veel rahulikud, aga lasteaiakohti oleks küll kohe juurde vaja.»
Rahul saab vallavanem koolikohtade arvuga praegu olla seetõttu, et täna avati Viimsi kooli väike ehk Karulaugu hoone, kus hakkab tarkust taga ajama ligi 300 teise ja kolmanda klassi õpilast. Kolmekorruselise ligi 6200 ruutmeetri suuruse pinnaga maja madalamas tiivas alustab tegevust ka lasteaed.
Oravas märkis, et vaatamata uuele lasteaiale ootavad pisipõnnid jätkuvalt järjekorras, et mõnda lasteaeda koht saada. Millal sabad kaovad, ei osanud ta ütelda.
Vallavanema sõnul on järgmine eesmärk teha korda Esmarile kuuluv endine koolimaja. Läbirääkimisi on valla erinevad juhid hoone omanikega juba aastaid pidanud, kuid siiani tulemusteta. Idee on selles, et omanikud teeksid oma rahaga maja korda ning vald hakkaks seal üürnikuks. Siis saaks valla kogu koolisüsteemi niimoodi ümber korraldada, et 2006. aastal valminud hoonesse asuks ainult gümnaasium ja progümnaasium ning kõik teised koolimajad jääksid algkoolide käsutusse.
Oravas ütles, et Viimsi vald tahab täna pidulikult avatud koolimaja võimalikult kiiresti arendajalt, Karulaugu Kinnisvaralt välja osta, sest hoone rentimine läheks kokkuvõttes liiga kalliks. Nii krundi kui hoone omandamiseks ning ehituslaenu tagasimaksmiseks läheks vaja 240 miljonit krooni. Valla tänavuses lisaeelarves on olemas raha sissemakse tegemiseks.
Viimsi kooli direktor Leelo Tiisvelt mainis, et ehitaja andis uue koolihoone üle 24. augustil ning sellest päevast alates on klassijuhatajad klassiruume oma maitse järgi kujundanud. Tänasest alustab majas tööd 13 teist ja kolmandat klassi. Heal juhul mahuks üks klassitäis lapsi veel majja ära.
Õppimiseks kõik vajalik on uues koolihoones juba olemas. Ainult arvutiklass ei ole veel lõplikult sisustatud, kuid septembri jooksul jõuavad arvutid kohale ning õpilased saavad neid kasutama hakata. Ka raamatukoguriiulitelt vaatas täna veel vastu tühjus, kuid peagi on seegi ruum kirjanduse laenutamiseks valmis. Kohe raamatukogu kõrval asub pikapäevarühma tuba, et lapsed saaksid soovi korral käia raamatuid lugemas.
Koolimaja esimesel korrusel on koha leidnud avar võimla. Tiisvelt ütles, et Viimsis võib ükskõik kui palju spordisaale ehitada, ikka on neist puudus. Ka Karulaugus on juba kõik trenniajad pikaks ajaks kinni pandud. Mängida saab seal korv-, võrk- ja sulgpalli. Väiksemad lapsed võivad ka käsipalli harjutada.
Rõõmsates värvides koolihoone seinu kaunistab neli suuremõõdulist värvifotot, mille kinkisid Viimsi kooli tänavused lõpetajad, kellest nii mõnigi on Tiisvelti sõnul läinud fotograafiat õppima.