Eesti väikseimas koolis algas uus aasta õpetaja küpsetatud leivaga

Eesti väikseimas koolis õpivad sel aastal teises klassis käiv Helen Sakson ja viienda klassis õppiv Karl Gustav Kliimand. ma/Foto MARGUS ANSU POSTIMEES Foto: Margus Ansu

Eesti väikseima kooli, Tartumaa Järvselja algkooli õpetaja Maie Sepp oli tänase päeva puhul kõvasti vaeva näinud, et kooliaasta alguseks vääriline pidulaud katta: kahte koolilast ja nende vanemaid ootasid hommikul ees õpetaja küpsetatud leib ja koogid.

Järvselja ainsa õpetaja Maie Sepa sõnul on nende koolis aastaid tavaks olnud tähistada uut kooliaastat ühise koogisöömisega. «Mina olen see tegija, küpsetan leiba, torti, lastele see meeldib ja seda oodatakse,» rääkis Sepp.

Täna pakkus õpetaja lastele ja nende vanematele põdravorsti, omaküpsetatud leiba, pisarakooki, šarlotti, hapendatud kurke-tomateid. «Selline lihtne morsilaud,» iseloomustas õpetaja tänast pidulauda.

Kui eelmisel aastal käis Järvseljal viis last, siis tänavu tuleb Sepal korraga tarkust jagada teises klassi käivale Helenile ja viiendas klassis õppivale Karl Gustavile.

Väikses koolis õppimata jätta ei saa

«Tänavu on päris lihtne, sest nii vähe erinevaid klasse pole mul veel olnudki,» rääkis Sepp. Tavaliselt on tal tulnud korraga tunde anda kolmes, neljas eri klassis õppivale lapsele. Aga on olnud ka aastaid, kus korraga on ühes klassis tulnud õpetada õpilasi esimesest kuni viienda klassini.

«Ma oma tuttavatele naeran, et pean olema nagu koorelahutaja keset klassi, kõiki tuleb jälgida ja silmas pidada,» ütles õpetaja Sepp naerdes.

Kuna lapsi on nii vähe ja õpetaja jõuab kõiki kontrollida, siis pole Järvselja õpilastel lootustki midagi õppimata jätta.

Õpetaja Sepp meenutas aastate tagust lugu ühest õpilasest, kes tuli Paide kooli klassist, kus oli üle kolmekümne lapse. «Küll on hirmus kool, õpetaja seisab kogu aeg pingi juures ja küsib,» meenutas Sepp kunagise õpilase, kes Järvseljale tulles jättis esialgu rahulikult koolitükid tegemata, kurtmist kooliaasta algul.

Aabitsaid on põhjust jagada kahe aasta pärast

Kas nii pisike kool ka kestma jääb, sõltub õpetaja sõnul Meeksi valla volikogust. «Vallas öeldakse, et nii kaua, kui mina siin klassi ees seisan, on ka kool alles. Aga kui lapsi ei ole, siis on mul üksi narr siin seista,» sõnas õpetaja.

Kui tänavu ajutiselt Tartusse kolinud pere kolm last Järvseljale tagasi siiski ei tule, võib järgmisel sügisel koolipinki istuda vaid üks laps, sest viiendas klassis käiv Karl Gustav saab kevadel algkooli lõputunnistuse.

«Aga nemad tulevad kindlasti tuleval aastal tagasi, nad käisid igal pool rääkimas, et kool jääks alles,» on õpetaja Sepp optimistlik.

Uusi aabitsaid aga jagatakse Järvselja koolis alles ülejärgmisel aastal, kui esimesse klassi peaks tulema kaks last.

Järvseljal on vaid head lapsed

Pool sajandit õpetajana töötanud Sepa sõnul pole Järvselja lapsed aastate jooksul suurt muutunud. «Minu lapsed on alati olnud haruldaselt head, ei ole veel olnud probleeme, närvipingeid, koolikiusamisi,» jagus õpetajal oma õpilaste kohta vaid kiidusõnu.

Järvselja koolis viis klassi lõpetanud lapsed lähevad edasi õppima paarikümne kilomeetri kaugusele Võnnu kooli. Sepa sõnul on ta oma Võnnu kolleegidelt kuulnud kasvandike kohta vaid head.

«Seal öeldakse alati, et Järvselja lapsed on erilised, hoiavad omavahel kokku ja on hoopis teistsugused kui suure kooli lapsed,» rääkis ta.

Järvselja algkool loodi 1948. aastal, kuna ümbruskonnas oli 40 koolilast. «Mina tulin siia 45 aastat tagasi ja siis oli koolis seitse last, 70-ndatel oli üle 20 õpilase, aga hiljem jäi neid jälle vähemaks,» meenutas Sepp.