/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2009/08/24/225281t1hd3ed.jpg)
Välisministeeriumi kinnitusel on osade Eestist pärit Arctic Sea väidetavate kaaperdajate sugulased pöördunud abi saamiseks nende poole.
Väidetavate kaaperdajate sugulased pöördusid välisministeeriumi poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kinnipeetud Eestist pärit isikud ei ole seni Moskvas asuvalt Eesti saatkonnalt abi palunud,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha Postimees.ee'le. Küll aga on ministeeriumiga ühendust võtnud osade kaaperdamisega seotud kinnipeetute pereliikmed.
«Meie konsulaarteenistus on neile tutvustanud nende kinnipeetud pereliikmete aitamise võimalusi,» selgitas Luha.
Vastavalt konsulaarseadusele peab Eesti riik osutama konsulaarabi nii Eesti kodanikele kui ka Eestis elamisloa alusel elavatele määratlemata kodakondsusega isikutele.
Eesti suursaatkond Moskvas selgitab, kas nimetatud isikute seaduslikud (sealhulgas protsessuaalsed õigused: peab olema tagatud võimalus võtta ühendust Eesti välisesindusega, samuti peab olema tagatud õigusabi ehk advokaadi teenus ning vajadusel tõlge kinnipeetu jaoks arusaadavasse keelde) õigused on tagatud, ning osutab vajadusel konsulaarabi.
Eelkõige peab kinnipeetule olema tagatud õigus võtta ühendust Eesti Vabariigi välisesindusega ja muud rahvusvahelistest lepingutest tulenevad õigused. Kinnipeetu palvel külastab konsulaarametnik teda vanglas.
Kaitsepolitseile teadaolevalt on Vene võimud seoses Arctis Sea juhtumiga kinni pidanud kuus Eesti elanikku, kellest kaks on Venemaa kodanikud, üks Eesti kodanik ja kolm isikut on määratlemata kodakondsusega.
Salapärane teekond
Juulis Soomest Alžeeriasse siirdunud puidulastiga kaubalaev Arctic Sea kadus mõned päevad hiljem Läänemerel. Vene mere- ja õhuväe ühisoperatsiooni käigus peeti laev ja selle kaaperdanud mehed kinni esmaspäeval Roheneeme saarte lähedal.
Venemaa teatel kaaperdati Arctic Sea 24. juulil kell 22 Eesti aja järgi, mil Rootsi vetes asunud kaubalaeva juurde sõitis kiirpaat, milles oli kaheksa inimest. Merehädalisi teeselnud kaaperdajad tungisid laevale ja nõudsid meeskonnalt relvadega ähvardades oma nõudmiste täitmist.
Arctic Sea lahkus 23. juulil Soomest, et suunduda Alžeeriasse Bejaia sadamasse. Laeva lastiks oli 6700 kuupmeetrit puitu hinnaga umbes 1,16 miljonit eurot.
Augusti keskel avastas Venemaa allveetõrjelaev Ladnõi Malta lipu all sõitnud kaubalaeva Arctic Sea Atlandi ookeanist Roheneemesaarte lähedalt. Ilma ühegi lasuta toimunud operatsiooni käigus vabastasid Venemaa mere- ja õhuväed kaaperdatud laeva 15-liikmelise Vene kodanikest meeskonna. Kaheksa laeva pardal olnud, kuid selle meeskonda mitte kuulunud meest võeti vahi alla.