/nginx/o/2009/03/23/152327t1h4718.jpg)
Täna Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumi avaaktusel peetud kõnes rõhutas president Toomas Hendrik Ilves, et Eesti majandus kannatab, kui riik ei võta midagi ette reaalainete õppe mahu ja kvaliteediga põhi- ja keskkoolides.
Ilves: reaalainete õpetamisele koolides tuleb rohkem tähelepanu pöörata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President mainis oma kõnes, et igal aastal avaldatud koolide pingerida tõstatab küll palju küsimusi, kuid toob samas esile koolid, mille lõpetajad on pea ühtlaselt tugevad nii füüsikas kui emakeeles, nii ajaloos kui keemias, nii ühiskonnaõpetuses kui matemaatikas.
«Gümnaasiumi ülesanne ei ole ette valmistada filoloogi või füüsikut. Seda tööd tehakse ülikoolis,» tõdes president.
«Klassikaline gümnaasium peab tagama ühtlaselt tugeva baashariduse, mille toel saab noor inimene langetada valiku oma isiklike eelistuste alusel, mitte olude sunnil. Need valikud peavad muu hulgas looma võimaluse, et tuntud füüsikud võiksid ka tulevikus kuuluda parimate näitekirjanike hulka ja vastupidi.»
President tunnustas Hugo Treffneri Gümnaasiumit tugeva reaalainete õpetamise ja õppimise taseme eest.
«On aga kahetsusväärne, et seesuguse sügavama reaalaine-huviga põhikooli-lõpetajaid on Eestis liiga vähe. Seepärast napib ka gümnaasiume, kus neid aineid süvitsi õpetatakse,» sõnas Ilves ning lisas, et see on juba jätnud jälje Eesti tänapäevale ja ka nähtavale tulevikule.
«Hiljaaegu kuulsin ühelt Eesti tuntud akadeemikult, et meie teaduse põhilise rahastamisskeemi, sihtfinantseerimise alla mahub Eestis täpselt 4,45 elektroonika ja elektrotehnika teadlast,» tõi president näite.
«See on lubamatult väike arv. Millist Nokiat me hakkame Eestis looma 4,45 elektroonika- ja elektrotehnika teadlasega? Ometi just need teadlased mõtlevad välja ja teevad teoks asju, mida hakatakse maailmas igapäevaselt kasutama viie ja kümne aasta pärast.»
Innovatiivse inseneriteaduse eelduseks on Ilvese sõnul tugevad reaalhariduslikud baasteadmised, laiad teadmised muudest valdkondadest, julge ja avatud mõtlemine koos oskusega näha ideedel rakendust praktilises elus.
«Kuni huvi reaalainete vastu on napp nii põhikoolis kui gümnaasiumis. Kuni füüsika, matemaatika, inseneriteaduse ja teiste rakendusteaduste järele puudub meie ülikoolides niinimetatud pehmete erialadega võrreldav nõudlus, osutub sõnakõlksuks mistahes arengukava, mis räägib teadmistepõhisest majandusest ja eksporditurgudele suunatud konkurentsivõimelisest tootmisest.»
Odavale allhankele ja vahendusele suunatud majandus ning töötundide ebaratsionaalne kasutamine ei saa presidendi sõnul tuua varasemaga võrreldes paremat tootlikkust ja koos sellega suuremat jõukust.
«Muidugi on vaja seada paika prioriteete, töötada välja majanduse elavdamise pakette ning arutada uuele reaalsusele paremini vastava maksusüsteemi üle.
Kahjuks jääb aga kvalitatiivne hüpe meie majanduse struktuuris ja töö tulemuslikkuses olemata, kui Eesti haridussüsteem ei võta midagi otsustavat ette reaalainete õppe mahu ja kvaliteediga.»
Teadmistepõhine majandus tähendab Ilvese sõnul sügavaid teadmisi matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia vallas. Müügikunst ja ettevõtte juhtimine tulevad mängu alles siis, kui on midagi müüa ja juhtida.