Siseminister on vastu lubatud joobeastme tõstmisele

Politsei mõõtmas alkoholijoovet. Foto: Peeter Langovits

Politseid kureeriv siseminister Marko Pomerants on vastu justiitsminister Rein Langi poolt välja käidud ideele tõsta juhtide lubatud joobeastet praeguselt 0,2 promillilt 0,5 promillile, sest see alandaks liiklusohutust.

«Ma ei näe seoses selle ettepanekuga ühtegi aspekti, mis võimaldaks liiklusohutust suurendada,» märkis Pomerants. «Küll aga näen siin osade inimeste soovi oma võimalus selle uue võimaliku piirini ära kasutada ja ma pole kindel, et see paku tabamine nii väga siis õnnestub.»

Pomerantsi sõnul pole väga põhjust uhke olla ka tänase olukorra üle Eesti liikluses, sest esimesel poolaastal tabati liikluses 3630 joobes isikut. «Saada seda näitajat väiksemaks lubatud joobemäära tõstmise teel tundub kuidagi kohatu,» lisas ta.

Siseministri sõnul pole argumendiks ka see, et paljudes teistes Euroopa riikides on lubatud piirmäär 0,5 promilli. «Proportsionaalse tulumaksu puhul me ju ei lase ennast häirida, et teistel valdavalt nii ei ole,» märkis ta.

Pomerantsi hinnangul alandab lubatud joobemäära tõstmine liiklusohutust. «0,2 ja 0,5 promillil on kahtlemata vahe,» lausus ta. «Las need 0,5 promilli pooldajad jäävad kolleeg Langi valijateks. Ma jätaks endale kuni 0,2 promilli toetajad.»

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles samuti, et ta ei toeta ideed tõsta juhtide lubatud joobeastet 0,2 promillilt 0,5 promillile, sest see suurendaks riske liikluses.

«Minu seisukoht on see, et kui vaatame olukorda liikluses, siis iga surma saanu on liiast ja me peame tegema kõik selleks, et neid traagilisi juhtumeid oleks võimalikult vähe,» lausus ta. «Järelikult kõik sammud, mis seda olukorda halvendavad, tuleks lükata kaugemasse tulevikku.»

Partsi hinnangul on ilmselge, et lubatud joobemäära tõstmine suurendaks riske liikluses. «Kui lööme lahti statistika hukkumiste põhjuste kohta, siis tegelikult kolmandik neist on seotud alkoholijoobega,» märkis ta. «Järelikult midagi selles osas liberaliseerida on tohutult ennatlik, ma arvan, et isegi lähema kümne aasta jooskul ennatlik.»

Justiitsministeeriumi hinnangul võiks aga Eestis viia juhide maksimaalse joobemäära 0,5 promillini ning ministeeriumi tehtud uuringu järgi on nii 0,2 kui 0,5 promillise vere alkoholisisalduse mõju liiklusohutusele pea samaväärne.

2006. aastal valmis justiitsministeeriumil uuring, mille raames uuriti Eestis esmakordselt sõidukijuhi joobeastme ja liiklusõnnetuse riski seoseid, teatas ministeerium.

Uuringu tulemustest selgus, et oht liiklusõnnetusse sattuda tõuseb järsult alates 1,5 promillist. Selle tulemusel jõustus käesoleva aasta juulist ka seadusemuudatus, mille kohaselt on 1,5 promillises joobes sõiduki juhtimine kuritegu juba esimesest korrast.

Uuringust selgus ühtlasi, et nii 0,2 kui 0,5 promillise vere alkoholisisalduse mõju liiklusohutusele on praktiliselt samaväärne.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Einar Hillepi sõnul on üsna loomulik, et kui Euroopas on üldiselt võetud suund 0,5 promillisele lubatud piirmäärale, siis võiks seda ühtlustamise huvides kaaluda ka Eesti.

«Põhjuseks on ikka see, et Euroopa Liidu riikides kehtiksid võimalikult sarnased normid, mis muudaksid seaduste järgimise inimeste jaoks lihtsamaks,» selgitas ta.

Hillap lausus, et tänases piirideta Euroopas sõidavad inimesed vabalt ühest riigist teise. «Nii võib näiteks mõnest muust Euroopa riigist 0,4 promillise alkoholi tarvitamise tunnusega Eestisse sõitev juht sattuda siin pahaaimamatult süütegijaks,» lisas ta.

Hillepi sõnul toetab soovituse kaalumist ka Riigikohtu otsus, mille kohaselt ei loeta 0,5 promilli alkoholi veres mitte joobeks, vaid alkoholi tarvitamise tunnuseks, millel pole mingit seost isiku füüsilise seisundiga, mis oleks takistuseks auto juhtimisele.

Enamikus EL liikmesriikides on lubatud vere alkoholisisaldus kuni 0,5 promilli, mis vastab Euroopa Komisjoni soovitusele. Neljas liikmesriigis (Iirimaa, Luksemburg, Malta, Suurbritannia) on lubatud kuni 0,8 promilli.

«Kindlasti tuleb rõhutada ka seda, et justiitsministeerium esitas selle ettepaneku majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) vaid kaalumiseks,» ütles Hillep. «Kui MKM leiab, et meie soovitus ei vääri kaalumist, siis ei sunni meie kiri mingil määral neid seda ettepanekut esitama.»