Karskusliit: väike joove suurendab kolm korda ohtu liikluses surma saada

Politsei mõõtmas alkoholijoovet. Foto: Ain Protsin

Eesti Karskusliit teatas uuringule viidates, et justiitsminister Rein Langi pooldatud väike joove kuni 0,5 promilli suurendab ohtu liikluses surma saada vähemalt kolm korda.

Uuringud näitavad, et liiklusohutus langeb automaatselt koos vere alkoholisisalduse kasvuga, teatas karskusliit.

«12 uurimuse läbivaatamine andis olulisi tõendeid, et juhtimisvõime hakkab vähenema kohe, kui alkoholi kontsentratsioon veres on üle nulli,» märkis liidu esimees Lauri Beekman.

«Uurimuses, milles võrreldi liiklusõnnetustesse sattunud juhtide vere alkoholisisaldust nende juhtide vere alkoholisisaldusega, kes ei olnud liiklusõnnetustesse sattunud, jõuti järeldusele, et igas vanuses mees- ja naisjuhtidel, kelle vere alkoholisisaldus jäi vahemikku 0,2-0,49 grammi liitri kohta, oli vähemalt kolm korda suurem oht surma saada liiklusõnnetuses, milles osaleb vaid üks liiklusvahend,» tõdes ta.

Eestis praegu kehtiva liiklusseaduse järgi võib juhil olla maksimaalne lubatud joobeaste 0,2 grammi liitri kohta ehk 0,2 promilli. Lang tegi aga eelmisel nädalal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku tõsta seda piiri 0,5 promillini.

Lang viitas oma ettepanekus sellele, et 2001. aastast on üleeuroopalises konventsioonis määratud maksimaalseks määraks just 0,5 promilli.

Karskusliit märkis, et 2001. aasta jaanuaris võttis Euroopa Komisjon (EK) vastu soovituse, kutsudes liikmesriike seadma autojuhtide vere alkoholisisalduse ülemmäära 0,5 promillile ning suuremate veokite ja ühissõidukite ning mootorratturite ja algajate autojuhtide ülemmääraks 0,2 promilli.

Kuna mitmes Euroopa riigis on autojuhtide lubatud vere alkoholisisaldus üle 0,5 promilli, on kõne all oleva soovituse peamiseks eesmärgiks nendes riikides lubatud ülemmäära alandamine 0,5 promillile, mitte aga teistes riikides selle määrani tõstmine, tõdes karskusliit.

Liidu teatel on EK kaasrahastatud alkoholipoliitikaga tegelev võrgustik Eurocare üleeuroopalise piiri kohta märkinud, et riigid, kus on madalamad ülemmäärad, ei tohiks neid tõsta ning aja möödudes peaks autojuhtide lubatud vere alakoholisisalduse ülemmäär langetatama kõikjal kõigile autojuhtidele 0,2 promillile.

Beekmanni sõnul on Langi esitatud väide justkui meil praegu kehtiv kord on karmim, kui Euroopa Liit lubab, paistab olevat selges vastuolus 2006. aastal vastu võetud Euroopa Alkoholistrateegiaga, mis seab ühe olulise teemana üles alkoholiga seotud liiklusõnnetuste vähendamise ning mis rõhutab, et juhtimisvõime hakkab vähenema kohe, kui alkoholi kontsentratsioon veres on üle nulli.

«Meie oludes andes seaduse muutmisega sõnumi, et autorool ja alkohol sobiksid mingilgi moel kokku, tooks kardetavalt endaga kaasa joobes juhtimiste juhtumite sagenemise ning see suurendaks paratamatult ka ohvrite arvu,» lisas ta.

Beekmann lausus, et vere alkoholisisalduse määra langetamine toob endaga kaasa joobes autojuhtimise ning alkoholiga seonduvate liiklusõnnetuste vähenemise. Ta tõi näiteks Rootsi, 1990. aastal alandati autojuhtide lubatud vere alkoholisisalduse ülemmäära 0,5 promillilt 0,2 promillile ning alkoholiga seonduvate liiklusõnnetuste hulk langes 10 protsenti.

«Sarnane kogemus on ka näiteks Austrias, Belgias ja Prantsusmaal,» lisas Beekmann.

Euroopa Komisjoni hinnangute kohaselt hukkub alkoholiga seonduvalt igal aastal Euroopa teedel umbes 10 000 inimest, mis toob endaga kaasa igal aastal 40 miljardi euro suuruse kulu. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmeil on need arvud veelgi suuremad - 45 protsenti meestega seonduvatest autoõnnetustest ja 18 protsenti naistega seonduvatest autoõnnetustest on seotud alkoholiga.