Peterburi Eesti kirik sai sarikate alla

Ruumi 150 aastat tagasi eestlaste raha ja kätega püstitatud kirikus jätkub – sinna on mahtunud ka lausa 2000 inimest. Foto: Verni Leivak

Laupäevane päikesepaiste Peterburis Dekabristide tänaval sobis ideaalselt Eesti Jaani kiriku sarikapeo pidamiseks. Neevalinna keskust hakkab poolteise aasta pärast taas ehtima eestlaste pühakoda.

Seda igas mõttes päikeselist pidu oli oodatud kaua. Muundus ju 1860. aastal sisse õnnistatud hoone 1930. aastate algul tundmatuseni – siseruumid ehitati ümber, kellatorn ja portaal lammutati, orel tassiti osalt Doni-äärsesse Rostovisse, osalt kohalikku konservatooriumi.

Hoone jagamisel kolmekorruseliseks raiuti aknaid juurde ning lõpuks kaeti fassaad krohviga. Saatuse irooniana seadis end seal 1980. aastatel sisse Leningradi 20. ehitustrust ning veel kümne aasta eest leidsid lagunevast majast tuulevarju sinna pesitsema asunud kriminaalid ja kodutud.

Kurb ja piinlik ühtaegu – on ju Jaani kirik mänginud lisaks Peterburi eestlaste koondamisele ka kultuuriloos olulist rolli. Meenutagem, et siin tegutses pastorina Jakob Hurt, orelit mängisid Rudolf Tobias ja Mihkel Lüdig, kuid kirikuga olid seotud ka kunstnik Johann Köler, keeleteadlane Ferdinand Johann Wiedemann, skulptor Amandus Adamson ning helilooja Miina Härma.

Panus Neevalinna ilmesse

Nüüd olukord muutub, sest Eesti Kontsert, kes siin edaspidi üritusi korraldama hakkab, tellis renoveerimistööd firmalt Facio Ehitus. Kuuldavasti ei meeldinud märtsis töödega alustamine mõnele naabrile, kes asjasse süvenemata võimuesindajaile suisa kaebekirju vorpima hakkas, kartes, et tegutsema on hakanud vandaalid.

«Suurimat peavalu valmistas meile vanade puidust vahelagede ja -seinte väljalammutamine. Kahtlesime, kas vanad seinad iseseisvalt püsti seisavad,» heitis ehitusettevõtte juhatuse liige Ülo Older tehtule rahuloleva pilgu. «Kuid nagu näha, on kõik alles ning uued vahelaedki vahele valatud – see hoone püsib ka edaspidi väga pikka aega.»

Kõnelejaid oli peol palju. Välisminister Urmas Paet meenutas aega kuus aastat tagasi, mil kiriku taastamise mõtted idanema hakkasid ja mil tema ise kultuuriministri ametiposti täitis.
«Kui kirik taastatud, oleme andnud ka oma väikese panuse Peterburi linna ilmesse, kuid veelgi tähtsam, et oleme väärtustanud iseennast ja oma kultuuri,» rõhutas Paet.

Kooskäimiskoht kogukonnale

Kui kõned peetud ja 23 kilo kaaluv kuusepärg sarikatelt Eesti Kontserdi lahkuva juhi Aivar Mäe jõulisel sekkumisel piduliste hulka toodud, särasid silmad eelkõige kohalikel eestlastel.

«See tähendab, et meie 50-liikmeline kogudus saab oma kiriku, selts saab koha, kus koos käia,» muljetasid auväärses eas peterburilased Helga Vilberg-Klimberg, Leonida Braškina-Räts ja Elvira Reiman üksteise võidu. Kõik nad on Venemaal sündinud.

«Nüüd saavad eestlased siia ka oma lapsi tuua, ristida ja leeritada ja kõike teha. See on eestlaste oma kodu! Loome siia ka raamatukogu, mujalt meil ju raamatuid võtta ei ole,» tähendasid naised. «Meil on ka oma koor, oma tantsurühm, folkloorirühm, käsitööring... Peaasi, et ise elus oleme, kui kirik valmis saab.»

Jaani kiriku pidulik taasavamine peaks toimuma 27. novembril 2010, mil kirikul täitub 150 aastat. Olderi sõnul tuleb aga neli aastat tagasi valminud projekt uuesti üle vaadata ja nii mõndagi tänapäevastada. Kogu renoveerimine läheb Eesti riigile maksma 90 miljonit krooni.

Valik Jaani kiriku kronoloogiast
1787 – eestikeelsete jumalateenistuste algus Peterburis
1842 – luuakse iseseisev Eesti Jaani kogudus
1860 – Jaani kiriku pidulik sisseõnnistamine
1930. aastate algus – kirik suletakse, algab hoone ümberehitus
1997 – kirikuhoone antakse kogudusele tasuta tähtajatuks kasutamiseks
1999 – esimesed kiriku taastamise talgud
2004 – hoone suletakse renoveerimise ettevalmistamiseks
2009. aasta märts – renoveerimistööde algus
29. august 2009 – sarikapidu
Allikas: Veronika Mahtina teos «Eesti Jaani kirik Peterburis» (Tallinn, 2009)
-----------------------------------------------

Eesti Kontsert hooaja eel

Eesti Vabariigi Peterburi peakonsulaadis tutvustasid Eesti Kontserdi juhid hooaja 2009–2010 plaane.

Muu hulgas nimetati ühe tähtsündmusena 1991. aastast peetavat NYYD-festivali, mis tänavu keskendub muusikateatrile. Pärnu kontserdimaja rõhutas suuremat tähelepanu muusikateatrile, Jõhvi kontserdimaja balletile, Vanemuise kontserdimaja loengkontsertidele.

65. sünnipäeva tähistaval Riiklikul Akadeemilisel Meeskooril olevat aga masu kiuste nii palju tellimusi, et ei jõua kõike täitagi. (PM)