Tramme ja trolle sõidab sügisel mullusest märgatavalt vähem

3. liini trammi on kärbitud enim. Foto: Mihkel Maripuu

Septembrist käivituv talvine sõidugraafik toob küll tallinlastele suvega võrreldes tihedama ühistranspordiliikluse, kuid aastatagusega võrreldes väheneb trammi- ja trolliliiklus märgatavalt.

Nii näiteks hakkab sügisesel tipptunnil käigus olema 55 trammi mulluse 65 asemel, mis tähendab 15-protsendist trammiliikluse hõrenemist. 91 trolli asemel hakkab tipptunnil liiklema 83 sarvekandjat, mis teeb languseks kümnendiku.

Bussiliiklus pääseb samas kergelt - sel sügisel sõidab pealinnas tööpäeviti 279 bussi, mis on praktiliselt sama kui aasta tagasi.

Suuremad intervallid on keskpäeval ja õhtul pärast kella 20t, mil sõitjate arv märgatavalt langeb.

Sõitjaid jääb üha vähemaks

Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli ja transpordiameti juhataja Andres Harjo sõnul pole taolises vähenemises midagi traagilist, sest see lähtub regulaarsetest täituvusvaatlustest, mis näitavad, et viimase aasta-pooleteise jooksul on sõitjate arv märgatavalt langenud.

Kogu reisijate arv on vähenenud viie protsendi võrra ning samasse suurusjärku jääb nende kinnitusel ka veeremi kogukärbe - lihtsalt seal, kus on vähem reisijaid, hõrendatakse rohkem.

Harjo väitel on pealegi ka ekspressliinide piletihinna langus pannud inimesi rohkem nendega sõitma.

Töötul pole linna asja

Mutli sõnul saab vähenemist selgitada esmalt siiski majanduskriisiga.

«Väga paljudel tallinlastel ja naabervaldade inimestel ei ole seoses töötuks jäämisega põhjust linna tulla. Kui sul töökohta ei ole, siis ega sa ju niisama ei lähe bussiga sõitma.»

Paljud inimesed on tema teada hakanud ka kesklinnas rohkem jala käima. «Kui varem sõideti trammiga 1-2 peatust, siis nüüd käiakse rohkem jalgsi, et raha kokku hoida.»

Harjo sõnul võib veeremi arvu mullusega võrdlemine olla petlik, sest vahel asendatakse näiteks hoopis väiksem troll suuremaga.

«Trolliliinidele lisandus käesoleval aastal 7 uut liigendtrolli, mis võimaldas jätkata kolme raskema liini (1., 3. ja 6.) üleviimist liigendtrollidele.» Tänavu saabunud uued trollid läksid 6. liinile ning 3. trolliliin on juba täielikult viidud liigendtrollidele.

Suurima kärpe ohvriks langeb trammiliiklus ning selle põhiraskus langeb omakorda 3. liinile, kus on ka sõidunõudlus vähenenud, seda eriti Kadrioru suunal. «Põhjus on ka selles suunas sõitjate eelistatav bussiliiklus,» rääkis Harjo.

3. liini trammiliiklust hõrendati juba suvehooaja hakul, mis ajast on liini liikluses päevasel ajal viietunnine paus ning liin lõpetab tegevuse juba enne kella seitset õhtul. Samuti ei sõida 3. liini trammid enam laupäeviti-pühapäeviti.

Üks trolliliin kaob

Märgatavalt on Harjo andmetel langenud sõitjanõudlus Balti jaamaga seotud trolliliinidel 4, 5 ja 7, sest rongiliiklus on hõrenenud ja Balti jaama piirkonna tähtsus langenud.

Tema sõnul ootab tulevikus vähemalt ühte kolmest liinist ees sulgemine. «Viimaste aastate sõitjate loendusandmete põhjal on Balti jaama piirkonna jaoks kolm trolliliini ilmselgelt palju, mistõttu liinivõrk ja liinide töörežiim vajab täiendavat ümbervaatamist,» lisas transpordiameti juht.

Nii Harjo kui Mutli sõnul aitab ühistranspordiliikluse hõrendamine ka raha kokku hoida, kuid see pole põhieesmärk.

Mutli lubas samuti, et kui mõnel liinil peaks koormus osutuma pärast kärpeid oodatust suuremaks, pannakse seal busse-trolle-tramme juurde.

Ületunnikopikas jääb saamata

Abilinnapea sõnul ei too trammi- ja trolliliikluse hõrendamine kaasa juhtide koondamisi, küll aga väheneb ületunnitöö maht ja selle eest saadav tasu kuni nullini.

«Kindlasti väheneb juhtide ületunnitöö maht, mis on ka viimase asja jooksul päris kõvasti kukkunud. Kõik juhid, kes täna töötavad, jätkavad oma tööd ja saavad oma normtunnid täis tehtud. Mõni juht suudab isegi ületunde teha.»

Mutli sõnul ületab Tallinna ühistranspordi juhtide palgatase Eesti keskmist ning esialgu pole ka keegi kavandavate muudatuste pärast nurisenud.