Kaitseväe korralduse seaduse rakendamise käigus on kaitseministeeriumi valitsemisalas lõpuleviidud struktuurireform, mille üheks osaks on olnud ulatuslik ametite ja struktuuride ühendamine.
Kaitseministeerium viis lõpule ulatusliku struktuurireformi
2009. aastal on struktuurireformide käigus kaotatud 20 kaitseväelist asutust ning kaitsevägi on koondunud üheks valitsusasutuseks, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo selgitas, et kui varem olid erinevad kaitseväe pataljonid, staabid ja õppeasutused eraldi asutused, kellel kõigil oli näiteks oma raamatupidamine, personaliosakond ja eelarve, siis nüüdsest ollakse üks asutus koos ühise raamatupidamise, personaliosakonna ja eelarvega.
Aaviksoo ütles, et muudatuse tulemusel vabanesid paljud kaitseväelased administeerivatest ülesannetest ehk kontoritööst ning samuti vähenes kaitseväes abipersonali ehk mittekaitseväelaste arv.
Aaviksoo sõnul on struktuurireformid andnud olulise panuse sellesse, et kaitse-eelarvet on 2009. aastal olnud võimalik kärpida juba enam kui miljardi krooni võrra.
«Reformid valitsemisalas on teoks saanud väga lühikese ajaga ning seda ennekõike tänu paranenenud koostööle kaitseministeeriumi valitsemisalas,» selgitas kaitseminister.
«Meile valitsuse poolt sõjalise kaitse arengukavaga pandud ülesannete täitmine eeldab, et selleks vajalike vahendite konsolideerimisega tuleb jätkata. Pikas perspektiivis ei ole ühtegi argumenti, miks peaksime Eestis välistama selle, et kaitseministeerium ja kaitseväe peastaap hakkavad ühel päeval tööle ühtse asutusena. Selliselt toimivat töökorraldust on mitmel pool maailmas, heaks näiteks võib tuua Saksamaa, kus saadakse ühe asutusena väga hästi hakkama,» lisas kaitseminister.
Kaitseministeeriumi valitsemisalas toimunud struktuurireformide aluseks on olnud pikki aastaid kestnud vaidluste järel vastu võetud ning käesoleva aasta alguses kehtima hakanud kaitseväe korralduse seadus.