Läti pidas piirijõe tammide avamist kohalikuks asjaks

Pedeli jõe supluskoht. Pilt on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Läti keskkonnaministeeriumi kinnitusel ei informeeritud Eestit Pedeli jõe tammide avamisest juuli lõpus, sest seda peeti kohaliku tähtsusega projektiks.

See seisukoht sisaldub Läti keskkonnaministri Raimond Vejonise vastuses Eesti ministri Jaanus Tamkivi kirjale.

Vejonise sõnul tuli tammid avada Valga-Valka infrastruktuuride ühisprojekti tõttu.

Minister lisas, et kuna tegemist on on kohaliku tähtsusega projektiga, ei pidanud Läti vajalikuks Eesti ministeeriumi toimuvast teavitada. Samas avaldas Vejonis oma kirjas lootust, et tulevikus tiheneb kahe riigi vahel ka sellelalane teavitus.

Pedeli jõe Läti-poolses osas paiknevad paisud avati 23. juulil ning seetõttu pääsesid paisude taga olev muda ja setted allavoolu Eesti territooriumile. See halvendas Pedeli jõe seisukorda.

Samas on Valka volikogu esindaja BNSile öelnud, et pais avati järk-järguliselt ning ei vasta tõele, et Eestile ei oldud tegevusest teada antud. Nimelt kohtusid Valga ja Valka linna ametnikud igal kuul.

Ka oli tegevus tema sõnul osa Euroopa Liidu projektist, mille juures oli oluline partner olnud ka Valga omavalitsus. Valka volikogu teatel olid mõlema linna esindajad ja eksperdid paisude avamise juures.

Valka linnavalitsuse tegevdirektor Guntis Baskis omakorda kinnitas, et paisude taga oleva muda ja setete hulgas ei olnud tööstuslikku reostust. Jõe kaldal ei olnud tööstusettevõtteid, vaid ainult eramajad ja seega sai jõkke voolata vaid nende reovesi.

Eesti võttis pärast paisude avamist Pedelist mikrobioloogilise reostuse proovid, mis näitasid piirnormide suurt ületamist mitmes kohas.

Samas pole selge, kas see on tingitud just tammide avamisest.

Ka lätlased võtsid oma poole pealt proovid, nende tulemusi Eesti veel ei tea.

Toimunut uurib keskkonnainspektsioon.