Kassisaba asum on pikk, ulatudes Kelmikülast Uue Maailmani

Sellel Nõukogude ajal tehtud fotol on Luise tänav, taamal paistab Kaarli kirik. Foto: Repro

Kassisaba nime kannab asum, mis paikneb Toompuiestee, Paldiski maantee, Tehnika ning Endla tänava vahelisel alal. Linnaosa tagamaaks võib pidada veel Paldiski maanteelt põhja poole jäävat Kelmiküla ning Endla ja Väike-Ameerika tänava vahelist ala. Enne raudtee rajamist aastail 1869–1870 ulatusid lääne-idasuunalised teed üle praeguse raudteevalli.

Veel 1930. aastate algul kandis teisel pool raudteetammi asuv Madara tänav Falkspargi (praegu Adamsoni) tänava ning Ülase tänav Saviaukude (Praegu Vismari) tänava nime. Veidi varasemast ajast pärit õhufotolt võib nende tänavate kohalt näha jalgradu üle raudtee.

1348. aastast kuni 1870. aastani kuulus Kassisaba piirkond Toompea eeslinna koosseisu ning Kassisabas ja Tõnismäel kehtis mitte Lüübeki õigus, vaid Toompeaga samad seadused.

Kassi saba tee

Esimest korda mainitakse Kassisaba kohanime 1732. aastal (Kassi sabba). Arvatavasti tulenes see nimi 17.–18. sajandi kindlustuste muldvallide nurgakohtadesse ehitatud kõrgemate tugipunktide saksakeelsest nimetusest Katze (Kass). Sellist kindlustusest välja viivat teed nimetati kassi sabaks (Katzenschwanz). Üks selline tugipunkt (Gootide reduut) paiknes Toompea läänekülje ees.

Arheoloogiliste päästekaevamiste tulemusena Adamsoni 9/Wismari 16/Koidu 20 maa-alal avastasid Agu EMS arheoloogid mantelkorstnaga mõisalaadse hoone. Esialgsetel hinnangutel pärineb see Tallinna oludes erandliku arhitektuuriga maja vähemalt Põhjasõjaeelsest perioodist.

Konkreetsem vanus selgub pärast kaevamiste materjali läbitöötamisel. Ulatuslikud arheoloogilised kaevamised olid Paldiski maantee ja Saani tänava vahelises piirkonnas, kus vanim leiumaterjal pärineb 16. sajandi lõpust. Kahtlemata oli see piirkond hoonestatud, kuid suure liigniiskuse ja hilisema ehitustegevuse tõttu hävisid jäljed vanemast hoonestusest.

Vaestehaigla tänavanurgal

Mitmel pool Kassisabas tegid päästekaevamisi Tael OÜ arheoloogid. Näiteks Loode tänava kaevamiste vanimad leiud ulatuvad 17. sajandisse. Võimalik, et Kassisaba asustusala ulatus tollal veelgi kaugemale lääne poole.

1652–1710 asus Adamsoni ja Kevade tänava nurgal Toomhospidal. See oli kuninganna Kristiina käsul rajatud vaeste haigla, kus haigeid ravis garnisoni velsker. 1705. aastal muudeti Toomhospidal ajutiselt garnisoni haiglaks. Hospidal ning tõenäoliselt ka teised Kassisaba hooned süüdati 1710. aastal, kui Vene väed lähenesid Tallinnale.

17. sajandil rajati praeguse Luise tänava piirkonda suvemõis, mis sai nime Louise von Steinheili järgi, kes omandas suvemõisa 1792. aastal ning nimetas selle Luisenthaliks. Suvemõisa juurde suundus Toompuiesteelt Engden-Fabiani tee, mis jäi maade tükeldamisel ehitiste alla.

Enne seda, aastail 1772–1782, tegutses suvemõisas apteeker Carl Christian Ficki fajansimanufaktuur. Fajanssi valmistati kohalikust sinisavist, millele lisati välismaist valget savi. Manufaktuuris töötavad meistrid olid pärit Saksamaalt, peamiselt Kielist. Toodang oli mitmekesine – valmistati serviise, keeruliste kaunistustega aromaatnõusid, maitseainete aluseid, puuviljavaagnaid, toose ja soolatopse ning pisiplastikat.

Kassisabas asus ka Toomvaestekool. Tegemist oli Toompea vaeslaste maja ja kooliga, mida nimetati ka Toomorbudekoduks. See asutati 1725. aastal Toompea eeslinna Toomkiriku pietistliku ülempastori Christople Mickwitzi eestvõttel.

Koolis õppis ka eeslinna vaeste lapsi. 1740. aastate lõpus oli seal üle 80 õpilase. Õppetöö toimus nii saksa kui ka eesti keeles. Aastatel 1786–1797 tegutses Toomvaestekool kahe õpetajaga 2-klassilise alamrahvakoolina.

1867. aastal valmis arhitekt Ferdinand Kordese projekti järgi Toomvaestekooli uus hoone Wismari 15. Selle kooli järgi nimetati 19. sajandi viimasel veerandil praegune Wismari tänav Vaestekooli ehk Toom-Vaestekooli tänavaks.

Kirjameeste kõrts

Adamsoni ja Loite tänava nurgal asus Punane kõrts. See oli 19. sajandi I poolel tuntud eelkõige kirjameeste, kaupmeeste ja riigiametnike kooskäimise kohana. Sajandi keskel minetas kõrts oma populaarsuse.

Kassisaba arengus oli tähtis koht Toomgildi oldermannil Hans Heinrich Falckil, kes 1849. aastal sillutas omal kulul Paldiski maantee alguse. 1856. aastal ehitas ta omal kulul vähem kui kuu ajaga Toompealt Paldiski maanteele suunduva tee, mis kannab praegugi Falgi tee nime.

Falcki algatusel rajati aastail 1856–1866 Tõnismäelt Balti jaamani puiestee, mis kannab Toompuiestee nime. Algselt kandis see Kastani promenaadi ehk allee, samuti Promenaadi tänava nime.

Falck rajas Wismari ja Adamsoni tänaval asunud Värvli tiigi asemele pargi, mis rahvapäraselt kandis Falkpargi nime, 1949. aastast Lastepargi ja alates 1989. aastast Falgi pargi nime. 1860. aastast asus pargis mitu lõbustusasutust. Aastatel 1882–1887 üüriti parki seltsile «Lootus».

1887. aastal toimus pargis Harjumaa laulupidu. 20. sajandi algul tegutses Falkpargis lühikest aega Ants Laikmaa kunstikool. 1920. aastatel üüriti pargis asunud restoran võimlemisseltsile «Sport».

Suurem ehitustegevus Kassisabas algas 1877. aastal, mille tulemusena laienes linnaosa lõuna poole. Üheks uueks majaks oli Koidu 46, kus 27. märtsil 1883 sündis Marie Under. Kassisaba 19. sajandi viimase veerandi miljööd ja olustikku on tabavalt kirjeldanud Karl Ristikivi oma romaanis «Tuli ja raud».