/nginx/o/2008/07/01/53396t1hfdb1.jpg)
Tänavusest õppeaastast peavad Eesti kõik vene õppekeelega gümnaasiumid õpetama eesti keeles kolme ainet, kuid enamik on õppekavva lisanud enamgi eestikeelseid tunde.
Vene koolid lähevad usinalt eesti õppekeelele üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hoiakutes on toimunud muutus - küsimus ei ole enam selles, kas või miks eesti keeles õpetamisele üle minna, pigem on nüüd küsimus selles, kuidas seda teha,» ütles haridusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaar.
Möödunud õppeaastal pidid vene õppekeelega koolid eesti keeles õpetama eesti kirjandust ja muusikat, sellest õppeaastast lisandus ühiskonnaõpetus ning järgmisel lisandub ajalugu. Alates 2011/2012 õppeaastast peavad vene õppekeelega gümnaasiumid tagama õpilastele eestikeelse õppe vähemalt 60 protsendi ulatuses kogu kohustuslikust õppetööst.
Käosaar tõi välja, et Eestis on praegu kokku 62 vene õppekeelega gümnaasiumi, kellest 41 õpetas juba möödunud õppeaastal eesti keeles enam aineid kui oli kohustuslik.
Kevadel esitas 46 gümnaasiumi andmed selle kohta, et hakkavad sügisel õpetama rohkem kui kolme kohustuslikku ainet eesti keeles. «Kõik on öelnud, et neid kolme ainet eesti keeles ka õpetatakse.»
Põhikoolides eestikeelne aineõpetus kohustuslik ei ole, sellegipoolest on Eestis 79 venekeelset põhikooli, kellest 59 õpetab aineid eesti keeles.
«Koolid ise näevad, kui oluline on eestikeelse aineõpetuse kogemus juba enne gümnaasiumi,» märkis Käosaar.
Haridusminister Tõnis Lukas lisas, et sellest sügisest tuleb ka kõigis venekeelsetes lasteaedades anda lastele alates 3. eluaastast võimalus eesti keelega keeletundides kokku puutuda.
«Samuti tegeleme tõsiselt ka eesti keele kasutuse laiendamisega kutsekoolides,» sõnas minister.