Õpetajate lähtetoetus jääb ka kitsastes oludes alles

Pilt on illustratiivne. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kinnitas, et hoolimata kitsastest oludest jääb alles õpetajatele makstav lähtetoetus, sest see on juba aidanud maakondadesse noori õpetajaid juurde tuua.

Lukas tõdes, et ehkki majanduslikult rasketel aegadel oleks rahandusministeerium kindlasti huvitatud, et mõne meetme jaoks ei läheks liiga palju raha, siis haridusministeerium on lähtetoetuse osas vastupidisel meelel: «Meie oleks vägagi õnnelikud, kui selguks, et noore õpetaja lähtetoetuse järgi oleks nõudlus suurem, kui me planeerisime. Ootus selleks on olemas,» sõnas minister.

Lukas lisas, et saab mööda maakondi käies koolidest väga head tagasisidet. «Igal pool raporteeritakse, et sel aastal on noori õpetajaid kooli rohkem juurde tulnud.»

«Nii et sõnum on: õpetaja lähtetoetus - ükskõik kui kitsaks ajad lähevad - seda me ei jäta. See peab olema tugi noorele õpetajale, et ta seaks ennast uues kohas sisse ega väsiks ära majanduslike murede tõttu. Et ta näeks, et teda pannakse tähele,» rõhutas Lukas.

Tema sõnul on eelarves selleks raha planeeritud. «Eesmärk on saavutatud siis, kui igal aastal saabub kooli järjest rohkem noori õpetajaid ja see trend kindlasti tekib. Sel aastal on lähtetoetuse taotlejaid kindlasti rohkem kui oli möödunud aastal.»

Õpetaja lähtetoetust hakati maksma möödunud aasta 1. septembrist õpetajakutse atraktiivsuse tõstmiseks ning heade õpetajate puuduse vähendamiseks. Lähtetoetuse suurus on 200 000 krooni ja see makstakse esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale välja kolme esimese tööaasta jooksul.

Möödunud õppeaastal töötas üldhariduskoolides kokku 14 682 õpetajat, kelle keskmine vanus oli veidi üle 45 eluaasta. Meesõpetajaid oli 14 protsenti.