/nginx/o/2011/12/29/893940t1h4c48.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2084713t1h7fe6.jpg)
ETV eksjuhi Ilmar Raagi hinnangul fikseerib uus rahvusringhäälinguseaduse eelnõu riigi umbusalduse kodanikuühiskonna suhtes ning näitab kätte meie poliitilise kultuuri.
Raag: uus ringhäälinguseadus on umbusaldusavaldus kodanikuühiskonnale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raagi sõnul on seaduseelnõu näol vormiliselt tegemist avalik-õigusliku ringhäälingu põhimõtete hülgamisega, sest hoolimata deklaratsioonist ei näe seadus ette olulisi mehhanisme sõltumatuse kaitseks.
«NSVLi konstitutsioon oli samamoodi üles ehitatud, et deklaratiivseid õigusi oli mehemoodi, aga nende rakendamine oli dissidentlik,» ütles Raag Postimees Onlinei lugejate küsimustele vastates.
Samas usub ta, et sõltumata seadusprojekti karmist keelest, ei pruugi väljaspool uudiseid midagi halvasti minna.
Raag ise eelistaks sellist ringhäälinguseadust, mis looks tulevikuperspektiivi ja soodustaks innovatsiooni.
ETV eksjuhi hinnangul ei ole täna mõtet rahvusringhäälingut üles ehitada ainult ringhäälinguorganisatsiooniga.
«Kui me kõikjal näeme, et inimeste meediakasutus muutub ja televisiooni osakaal jääb väiksemaks, siis tuleks rahvusringhäälingut ka juba seaduse tasandil käsitleda multimeedia organisatsiooniga,» ütles ta.
Teiseks tuleks Raagi hinnangul seadusesse kindlasti sisse viia konkreetsed meetmed ühest küljest programmilise sõltumatuse kaitseks.
Selle parimaks vahendiks peab ta võimalust, et oleks üle ühe riigikogu mandaadi kestev riigi finantskohustus ja teisalt tuleks ka avalikkusele, mitte ainult poliitikutele rahakasutusest aru anda.
Valitsus kiitis juulis heaks rahvusringhäälingu seaduse eelnõu, mille tulemusel ühendatakse ETV ja Eesti Raadio.
Rahvusringhäälingu kõrgeim juhtimisorgan on eelnõu kohaselt nõukogu, kes planeerib rahvusringhäälingu tegevust ja korraldab juhtimist ning kontrollib juhatuse tegevust.
Nõukogu koosneb 12 riigikogu liikmest, kes esindavad fraktsioone proportsionaalselt.