/nginx/o/2011/12/29/893940t1h4c48.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2084499t1hed6f.jpg)
Mullu sügisel palju poleemikat tekitanud punasärke, millel oli kiri «Kommarid ahju!» ja arvukate tegevpoliitikute nimed, ei saa Tartu Ülikooli semiootikute hinnangul käsitleda automaatselt vaenu õhutamisena.
Semiootikud ei pidanud «Kommarid ahju!»-särki vaenu õhutavaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Tuuli Härsoni teatel sisaldas semiootikute ekspertiisi vastus kaht seisukohta.
Ekspertide hinnangul võib särgile trükitud fraasi iseenesest lugeda vaenu õhutavaks, kuid arvestades konteksti, asjaolu, et tegemist oli meelelahutusüritusega, ei saa särgi tootmist või avalikku eksponeerimist automaatselt käsitleda vaenu õhutamisena.
Põhja prefektuur lõpetas eelmisel nädalal punasärkide asjas menetluse väärteokoosseisu puudumise tõttu.
Menetluse lõpetamise tingis alates tänavu 16. juulist kehtiv karistusseadustiku muudatus, mille järgi on vaenu õhutamine süütegu siis, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule, tervisele või varale.
Kuna antud juhtumiga kellelegi otsest ohtu ei tekitatud, otsustatigi menetlus lõpetada, ütles Härson.
Politsei alustas mullus septembri lõpus särgiskandaali asjus väärteomenetluse karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb sotsiaalse vaenu õhutamist. Menetluse raames telliti ka semiootiline ekspertiis.
Ajalehe KesKus tegijad lasid mullu sügisel valmistada provokatiivse särgi kirjaga «Kommarid ahju!». Punase T-särgi esiküljel oli küsimärk ja kiri «Kaua võib?».
Tagaküljel oli loetelu poliitikute nimedega, mille hulgas oli ka näiteks Ansip, Savisaar, Reiljan, Rüütel, Kallas, Palmaru, Jõerüüt, Allik, Seppik, Eesmaa, Lenk, Reiljan jne.
Paarkümmend inimest kandsid särki tele- ja raaditöötajate vahelisel jalgpallimatil.