/nginx/o/2009/08/26/226553t1hd1b7.jpg)
Sotsiaalministeerium soovib ravimiseaduse muudatustega lihtsustada nõudeid väikese elanike arvuga piirkonnas töötavatele apteekidele ja vabastada nad ravimite valmistamise kohustusest, et tagada nende parem toimetulek.
Ministeerium soovib külaapteekide nõudeid lihtsustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ravimite valmistamisele on kehtestatud mitmeid nõudeid (spetsiaalsete ruumide, digitaalsete kaalude jm vahendite, ventilatsiooni, personali olemasolu), mis on vajalikud ravimite kvaliteetseks valmistamiseks, kuid mille täitmine on apteegile kulukas,» seisab eelnõu seletuskirjas.
Väiksemates apteekides tuleb ravimeid valmistada väga harva, seetõttu on neis valmisolekuks minev kulu sageli suurem kui nende ravimite müügist saadav tulu.
Seadusemuudatusega sätestatakse, et kui apteek ise ravimeid ei valmista, tuleb vastav retsept patsiendilt siiski vastu võtta ja retsepti alusel valmistatud ravim hankida.
Ravimi valmistamise kohustus jäetakse üldapteekidele, mis asuvad või mille haruapteegid asuvad enam kui 4000 elanikuga linnas. «Ravimivalmistamise kohustuse täielik kaotamine võib viia ravimiameti hinnangul olukorrani, kus suur hulk apteeke enam ravimeid ei valmista,» põhjendatakse seletuskirjas.
Asjatu kulutus
Karksi-Nuia apteegi juhataja Valve Palu ütles, et ehkki neil on ravimite valmistamiseks kõik sisseseade olemas, ei tule praktiliselt üldse kohapeal rohtusid valmistada.
Tegevusloa saamiseks vajalike ravimivalmistamise nõuete täitmine oli tema sõnul väga kulukas: «Panime ventilatsiooni ainult ravimivalmistamise kohale ja juba see maksis 80 000 krooni. Pluss digikaal, mis maksab 10 000 krooni,» tõi ta näiteid.
Ta pidas neid kulutusi täitsa asjatuks. «Praegu on valmisravimeid nii palju ja kui tekibki vajadus mõni ravim valmistama, peame kõigepealt otsima, kust toorainet saada - neid ei saa ju varusse osta, vananevad,» selgitas ta. Karksi vallas on umbes 4000 elanikku.
Praegu ei ole ravimite valmistamise nõuded täidetud 11 väikelinna apteegil ning ravimiameti ettekirjutuse täitmise tähtaja saabumisel lõpetaksid need apteegid tegevuse, sest ravimite valmistamise nõuetele vastava sisseseade soetamine on neile liialt kulukas.
Apteegiteenuse osutamine on praegu apteegi kulumudeli andmetel kasumlik keskmiselt 4000 elaniku teenindamisel. Kasumlikkuse piiri on võimalik allapoole nihutada kulutuste optimeerimisega, näiteks ühte ketti kuuluvatel apteekidel.
Samal ajal peab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium konkurentsiameti ettepanekul mõttekaks maa-apteekide vähesuse tõttu lubada käsimüügiravimid ka poelettidele.