/nginx/o/2008/05/16/41286t1h30a3.jpg)
Tartu Ülikooli koolikorralduse lektor Jüri Ginter märkis, et riigieksami küsimused ei vasta sageli õppekavale, eksamitulemuste põhjal koolide pingeritta seadmine on tema sõnul täiesti eesmärgipäratu.
Ginter: riigieksamite eesmärk on hägustunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegelikult on küsimus ju selles, kas riigieksami küsimused vastavad õppekavale. Õpetajad ütlevad, et ei tea, millega need küsimuste esitajad nüüd järjekordselt üllatavad ja mida veel oskavad küsida. Olen välja pakkunud, et iga eksamiküsimuse autor peaks ka viitama, millisele õppekava punktile see vastab,» sõnas Ginter Postimees.ee'le.
«Osad ainekavad - mitte kõik - sisaldavad tõesti selliseid asju, millest minu väitel isegi õpikute autorid päris ei saa aru. Näiteks küsime kuuenda klassi lastelt, mis on demokraatia ja selle põhimõtted,» rääkis Ginter.
Vastus küsimusele, kas riigieksamid on siis praegu liiga keerulised, ei ole samas Ginteri sõnul niisama lihtne. «Mul poiss sai riigieksamil 97 punkti, mulle tundub, äkki on hoopis liiga lihtsad?»
Eksamitulemused pole võrreldavad
Koolikorralduse eksperdi hinnangul tuleks praegu põhjalikult aru pidada, mida me tahame riigieksamitega saavutada ja milleks neid vaja. «Praegu on eri asjad segamini läinud. Alguses oli mõte, et riigieksamid on rohkem koolidele võimalik tagasiside, mida nad on hästi ja mida halvasti õpetanud. Nüüd aga on need muutunud hoopis koolide pingeridade tekitamiseks ja ülikoolide sisseastumiseksamiteks, aga need on ju täiesti erinevad asjad.»
«Pingeread oleksid siis õiged, kui kõigis koolides oleksid ühesugused õpilased ja õpetataks ühe programmi alusel ja kõik teeksid kõiki eksameid. Aga tõsiteaduslikult ei ole praegu need tulemused ju võrreldavad,» sõnas Ginter.
«Pingeritta pannakse koole, justkui üks kool õpetaks paremini kui teine, aga tegelikult nad valivad endale paremad õpilasi ja seetõttu saavad parema tulemuse,» lisas ta.
Ginter viitas Toomela uuringule, milles uuriti, kui palju annab kool õpilasele lisaväärtust. «Tuli välja, et see oli eliitkoolidel ja tavakoolidel täiesti võrdne, rohkem andsid lastele juurde koolid, kes kasutasid tavapärasest erinevaid meetodeid,» tõi ta esile.