/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2009/08/25/225979t1hb342.jpg)
Riigikontroll saatis vabariigi valitsusele ettepaneku kehtestada avalik-õiguslikele ülikoolidele laenupiirangud, sest koolid on võtnud riigi eelarvepositsiooni mõjutavaid suuri laene ning võivad hätta jääda.
Riigikontroll tahab ülikoolidele laenupiiranguid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riigikontrolli arvates tuleks lisaks sihtasutustele kehtestada laenuvõtmise piirangud ka avalik-õiguslikele ülikoolidele, kes on samuti võtnud suuri laenukohustusi ning kelle laenud mõjutavad avaliku sektori eelarvepositsiooni,» märkis riigikontrolör Mihkel Oviir vabariigi valitsusele saadetud kirjas.
Ta tõdes, et seni pole riik avalik-õiguslike ülikoolide laenuvõtmise piiramist pidanud otstarebekaks.
«Arvestades demograafilisi muutusi ja vajadust vähendada kõrgkoolide arvu, on tõenäoline, et laenukoormuse kasvades ei suuda kõik ülikoolid laene enam teenindada ning võivad hakata taotlema riigilt täiendavat abi,» leidis Oviir.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo märkis Postimees.ee`le, et riigikontrolli arvates oleks mõistlik avalik-õiguslike ülikoolide laenuvõtmisele kehtestada sarnased piirangud, nagu on ette nähtud kohalikele omavalitsustele.
Oviiri kirjas viidatud demograafiliste muutuste kohta tõdes Olgo, et haridus-ja teadusministeeriumi andmetel õppis 2006.-2007. õppeaastal 10.-12. klasside päevaõppes enam kui 36 000 õpilast ning 2013. aastaks väheneb see arv prognooside kohaselt 42 protsendi võrra ehk potentsiaalseid ülikooli astujaid tuleb gümnaasiumitest siis veidi alla 21 000.
«Üliõpilaste arvu vähenemine kahandab paratamatult ülikoolide arvu ning toob kaasa vajaduse ülikoolidel tõmmata koomale õppesuundade arvu ning tõsta õppe kvaliteeti,» märkis ta. «Tõenäoliselt langevad tulud kõikidel ülikoolidel, kuid raskustesse võivad eelõige sattuda need ülikoolid, kes on tegevuse laiendamiseks võtnud teistest usinamalt laenu.»
Tallinna ülikooli (TLÜ) rahandusjuht Jaan Silvet ütles, et TLÜ-d otseselt laenupiirangu seadmine lähiaastatel ei mõjutaks, sest pole plaanis laenu võtta. Ta lausus, et ülikooli uue õppehoone rajamisel võeti laenu ja seda on veel 50 miljonit krooni alles.
Silvet lausus, et selle tagasimaksmisega ülikoolil probleeme pole. Samas ei osanud ta öelda, mida ta võimalikust laenupiirangust arvab ning märkis, et sellisel juhul tuleks täpsemalt teada, milline see regulatsioon võiks olla ja kus laenupiir kulgeks.
«Ma julgen küll öelda, et meie ülikoolis on neid laene ikkagi oluliselt vähem ja me kulutame nende tagasimaksmiseks ka oluliselt vähem kui on omavalitsustele ette nähtud piirangutes,» lausus Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) finantsdirektor Ardo Kamratov. «Ma usun, et meie ja ilmselt ka teiste suuremate avalik-õiguslike ülikoolide laenuvõtmist see piirang eriti ei mõjutaks.»
Ta lisas, et TTÜ aastaeelarve jooksev tulu on ligi miljard krooni, laenumaht on umbes 250 miljonit krooni ning laenu tagasimaksmiseks kulub tänavu 39 miljonit krooni.
Riigikontrolli ettepanek on seotud riigi kavaga ühendada lähedaste eesmärkidega riigi sihtasutused ning kehtestada laenupiirangud nendele sihtasutustele.
Riigikontroll tegi lisaks ka ettepaneku vähendada sihtasutuste tööjõukulusid 2010. aastal vähemalt 10 protsenti ning lõpetada tulevast aastast sihtasutuste nõukogu liikmetele tasu määramine.
Riigikontrolli andmetel ulatus 2007. aastal sihtasutuste tööjõukulu kokku kahe miljardi kroonini ning selle kümneprotsendiline vähendamine annaks kokkuhoidu 200 miljonit krooni.
Samuti märkis riigikontroll, et 2007. aastal maksid riigi 69 sihtasutusest nõukogu liikmetele tasu 31 sihtasutust ning ühtekokku maksti raha 206 nõukogu liikmele kogusummas 5,8 miljonit krooni.
«Kuna enamasti on sihtasutuste nõukogu liikmed avaliku sektori töötajad, kes otseselt või kaudselt kureerivad sihtasutuse tegevsuvaldkonda, ei pea riigikontroll sihtasutuse nõukogu liikmetele tasu maksmist põhjendatuks,» leidis Oviir.
Samuti juhtis riigikontroll tähelepanu sellele, et mitmed sihtasutused on laenulepingute sõlmimisel võtnud pankade ees kohustusi säilitada nõutav likviidsustase või tegevuse kasumlikkus. «Kuna sihtasutuste rahastamine väheneb, võivad neil ilmneda raskused laenulepingu tingimuste täitmisel ning pankadel tekib õigus nõuda laenulepingu ennetähtaegset lõpetamist,» tõdes Oviir.