Valitsus otsustas Eesti Raadio ja ETV ühendamise kasuks

Foto: Postimees.ee

Aastaid poliitikute erimeelsustesse takerdunud rahvusringhäälingu moodustamine liikus sel nädalal sammu edasi, kui valitsus jõudis üksmeelele küsimuses, mil viisil uus avalik-õiguslik meediaorganisatsioon sündima peab.

Viimase hetkeni oli lahtine küsimus, kas rahvusringhääling asutatakse täiesti uue organisatsioonina tühjale kohale või luuakse see Eesti Televisiooni (ETV) ja Eesti Raadio (ER) liitmise teel.

Esimene variant oleks tähendanud ETV ja ERi likvideerimist juriidiliste isikutena.

Seda seisukohta kaitsnud justiitsminister Rein Langi põhjenduste kohaselt oleks nullist alustada otstarbekam, sest nii ei tule uude organisatsiooni kaasa ETV ja ERi probleemid ega senistest töölepingutest tulenevad vaidlused.

Siiski tegi valitsus neljapäeval põhimõttelise otsuse luua rahvusringhääling ETV ja ERi ühendamise teel nii, et uuest organisatsioonist saab eelkäijate õigusjärglane.

«Selle poolt räägib lisaks emotsionaalselt olulisele ajaloolisele järjepidevusele ka mitmeid ratsionaalseid argumente,» põhjendas peaminister Andrus Ansip. «Üks süsteem lammutada ja sedasama teises kohas ehitama hakata ei ole kuigi otstarbekas.»

Saadikutest nõukogu

ETV juhatuse esimehe Ainar Ruussaare hinnangul oli see väga mõistlik otsus.

«Likvideerimise korral oleks tekkinud hulgaliselt probleeme õigustega, kehtivuse oleks kaotanud kõik lepingud ja litsentsid,» selgitas Ruussaar. «Suur küsimus olnuks ka meie liikmestaatus Euroopa Ringhäälingute Liidus (EBU). Ja kellele oleks kuulunud hindamatu väärtusega arhiivid?»

Ruussaare sõnul on raske ennustada, millal ETV ja ER tegelikult ühendatakse, sest rahvusringhäälingu seaduseelnõu peab saama ka riigikogu heakskiidu ja kogu protsess võib veelgi venida.

Ka kultuuriminister Raivo Palmaru ei julgenud ennustada, mis rahvusringhäälingu seaduseelnõust parlamendis saada võiks. «Järgmisel nädalal saadab valitsus selle eelnõu riigikokku, aga seal hakatakse seda niikuinii muutma,» märkis ta. «Tahaks loota, et praegune riigikogu koosseis ikka jõuab selle vastu võtta.»

Kui seadus on vastu võetud, tuleb riigikogul eelnõu kohaselt nimetada 12 parlamendisaadikut, kes moodustavad rahvusringhäälingu nõukogu proportsionaalselt erakondade esindatusega riigikogus. Nõukogu nimetab omakorda viieks aastaks ametisse rahvusringhäälingu juhatuse esimehe ja kuni neli juhatuseliiget.

Poliitikute mõju

Lisaks näeb seadus ette, et moodustatakse ekspertidest koosnev rahvusringhäälingu ühiskondlik nõukoda, mille ülesandeks on nõustada juhatust programmiga seotud küsimustes.

ERi juhatuse liikme Sulev Valneri sõnul paneb teda muretsema rahvusringhäälingu nõukogu liigne politiseeritus – erinevalt praegusest ringhäälingunõukogust koosneks see eelnõu kohaselt ainult poliitikutest.

«Ma ei näe kusagil riiklikku tellimust hea, tugeva ja sõltumatu rahvusringhäälingu järele,» lausus Valner. «Poliitiline nõukogu võib hakata mõtlema ka juhtkonna politiseerimise peale, sinnapoole tundub valitsuse mõte liikuvat.»

ETV juht Ruussaar pidas aga ohtu, et poliitiline nõukogu võib hakata suunama vaba ajakirjanduse tööd, vaid teoreetiliseks. «Rahvusringhäälingu nõukogu on ju vabalt valitud riigikogu koosseisu minimudel, see on täiesti demokraatlik,» sõnas ta. «Oht, et poliitikud sekkuvad, on ka praegu olemas, aga see on tõesti vaid teoreetiline.»

Kui riigikogus ei teki rahvusringhäälingu seadust menetledes olulisi tõrkeid, võib ETV ja ERi ühendamine teoks saada tuleva aasta teisel poolel.

Rahvusringhäälingu plaanitav juhtimisskeem

• Rahvusringhäälingu ülesandeks on toota kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi ning edastada neid nii analoogselt kui ka digitaalselt. Programmid peavad olema avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad.

• Rahvusringhääling hakkab arendama ka internetimeediat ja uusi kommunikatsioonitooteid, kaugemaks eesmärgiks on minna üle digitaalringhäälingule.

• Rahvusringhääling ei edasta oma programmides reklaami ega otsepakkumist ning ei kasuta sponsoreid. Reklaami ja teavet sponsorite kohta võib edastada vaid erandjuhul nõukogu ja kultuuriministri loal, kui see kaasneb üldsusele oluliste sündmuste ülekande õigusega.

• Avalik-õiguslik raadio ja televisioon on ühendatud ühtseks organisatsiooniks näiteks Soomes, Leedus, Norras ja Taanis; Lätis ja Rootsis aga tegutsevad need eraldi.

Allikas: rahvusringhäälingu seaduse eelnõu/PM

Kommentaar

«Rahvusringhäälingu nõukogu on ju vabalt valitud riigikogu koosseisu minimudel, see on täiesti demokraatlik. Oht, et poliitikud sekkuvad, on ka praegu olemas, aga see on tõesti vaid teoreetiline.»

Ainar Ruussaar
Eesti Televisiooni juhatuse esimees

«Ma ei näe kusagil riiklikku tellimust hea, tugeva ja sõltumatu rahvusringhäälingu järele. Poliitiline nõukogu võib hakata mõtlema ka juhtkonna politiseerimise peale.»

Sulev Valner
Eesti Raadio juhatuse liige