«Justiitsministeerium on nõus, et tegemist on olulise teemaga - juriidiline nõustamine oleks ohvritele hädavajalik,» sõnas justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Kaire Tamm.
Tema sõnul on tänane riiklik ohvriabisüsteem on ohvri seisukohast keeruline, seetõttu vajab kogu see süsteem muudatusi: ohver peab abi saama ühest kohast, teda ei tohi jooksutada.
«Lisaks juriidilisele abile on vajalik edasi arendada ka psühholoogilise abi saamise võimalusi, näiteks kasvõi maapiirkondades, kus see on praegu puudulik,» lisas Tamm.
Kolumnist Anna-Maria Penu kirjutas tänases Postimehes, et ei jaga meie justiitsministri veendumust, et karistusseadustik on piisav kaitse lähisuhtevägivalla vastu. Ta tõi näiteks Hispaania, kus samuti pikka aega probleemi ei tunnistatud, kuni avalikkuse ette jõudis esimese oma kodusest vägivallast rääkinud naise tapmine.
Seejärel võeti Hispaania parlamendis vastu soopõhise vägivalla vastu võitlev seadus ühes hulga abinõudega, nagu spetsiaalsed kohtud, politseinike eriüksused, ohvrite nõustamine ja lihtsustatud asjaajamine jne. Postimees.ee tundis huvi, kuidas Hispaanias üle nelja aasta töötanud meetmed võiksid Eesti oludes sobida.
«Lisaks artiklis välja toodud meetmetele võiks kaaluda ka näiteks kriisiplaani koostamist varjupaika pöördunud inimestele, kus oleks kirjas ja arutatakse ohvriga läbi, kuidas ennast kaitsta, kuidas abi kutsuda ja kuhu abi saamiseks pöörduda, kuidas vigastusi fikseerida jne. Aga eelkõige leiame, et arendamist vajab varjupaiga süsteem nii, et varjupaigakohti jaguks kõigile ja kogu Eesti oleks kaetud,» rääkis Tamm.