Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Iga kuues soovija ei sobi trammi reisisaatjaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tööbörs Tallinna trammipargis.
Tööbörs Tallinna trammipargis. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna trammi- ja trollipark oli täna lõunaks vormistanud töölepingu 54 inimesega, kes alustavad 1. septembrist pealinna trammides ja trollides tööd reisisaatjana.

Tallinna trammi- ja trollibussikoondise (TTTK) juhatuse liige Leonid Mihhailov ütles, et kokku avaldas soovi trollidesse ja trammidesse reisisaatjaks tulla 340 inimest, neist umbes viiendikuga on vestlused peetud.

Keskmine reisisaatjaks soovija on kesk- või keskeriharidusega, 10-15 protsendil on ka kõrgharidus. Rohkem on naisi, nende vanus jääb 30-58 aasta vahele.

«Alla 10 töölesoovija on välja praagitud, enamik ikkagi saab tööle,» kinnitas Mihhailov. Umbes iga kuues heidetakse kõrvale, mis ei ole tema sõnul palju, sest ankeeti said täita vaid need, kellel olid täidetud kaks põhikriteeriumi: töölesoovija peab olema Tallinna elanik ja registreeritud tööbörsil.

Peamisteks põhjusteks, miks trammipark on soovijat ametisse kinnitamast keeldunud, nimetas Mihhailov kehva keeleoskuse, tervislikud põhjused ning ka vanuse - pensionäre sellele tööle ei soovita. «Eesti keel peaks olema selge suhtlustasandil, seda kontrollivad personalitöötajad, kes vestlusi peavad,» märkis ta.

Töövestlusi hakati pidama augusti teisest poolest ning seetõttu ei ole personalitöötajad jõudnud veel enamikuga kohtuda. Sellegipoolest hindas Mihhailov, et umbes 100 uut inimest võiksid nädala jooksul soovi korral veel oma tööankeedid trammiparki tuua.

Kokku saab trammides ja trollides reisisaatjana tööd maksimaalselt 360 inimest, kellele makstakse palka 4450 krooni kuus.

Võib küsida piletit

Reisisaatja esmaülesandeks saab trammi- või trollijuhi abistamine piletimüügil. «Praegu peab juht pöörama liiga palju tähelepanu müügile, samal ajal on tal vaja jälgida oma sõidugraafikut ning tihedat liiklust,» pidas Mihhailov sellest ülesandest vabanemist oluliseks.

Samuti hakkavad reisisaatjad abistama lapsevankri või ratastooliga liikuvaid inimesi sõidukisse sisenemisel ja väljumisel. Tähtis on ka salongides korral silma peal hoidmine, et seal enam ei lõhutaks ja soditaks nii palju.

Mis saab ebameeldivate kaasreisijate ehk nn asotsiaalide sõitmisest? «Kindlasti on reisisaatjatel sõnaõigus, nad võivad küsida sõitjalt piletit ja kui seda pole, siis paluda sõidukist välja astuda. Kui see ei aita, teevad reisisaatjad koostööd munitsipaalpolitseiga, kel on pileti kontrollimise õigus,» selgitas trammipargi juhatuse liige.

Tagasi üles