Meeskolleegidest väiksemat palka saav kaitseministeeriumi naisametnik tunnistas, et kaalub kohtusse pöördumist ja hüvitise taotlemist.
Diskrimineeritud ametnik: kaalun kohtusse minekut
«Olen äraootaval seisukohal. Ootan ära ministeeriumi seisukoha ja siis sellest lähtuvalt otsustan, kas tegutsen edasi või mitte,» ütles soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole pöördunud Kaitseministeeriumi naisametnik [nimi on toimetusele teada].
Kui ministeerium hoolimata soolise võrdõiguslikkuse voliniku otsusest midagi ette võtta ei plaani, kavatseb naine kohtusse pöörduda ja taotleda lisaks kahju tekitava käitumise lõpetamisele lisaks ka diskrimineerimiskeelu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kui suurest summast võiks juttu olla, ei osanud naine täna veel öelda.
«Selles küsimuses pole Eesti kohus pretsedenti loonud. Seadus ütleb, et mõistlik hüvitis. Siin võib rääkida erinevatest summadest,» selgitas ta.
Kuigi voliniku otsus koostati juba 14. augustil, pole tööandja nõuniku sõnul temaga sel teemal veel rääkinud. Samas oli ta kindel, et kaitseministeeriumis teatakse, kes soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole pöördus.
Naise kinnitusel pole soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole pöördumine mõjutanud tema töötegemist ega suhteid kolleegidega.
Nõunik ei osanud öelda, kas peab paika kaitseministeeriumi väide, et ka teistele ametnikele, kes saavad avaliku teenistuse seaduse alusel lisatasusid, makstakse kolleegidega võrreldes vähem palka.
«Ma ei tea, kas [võrdõiguslikkuse volinikule saadetud - toim] vastus langeb faktidega kokku, sest keegi ei ole analoogset olukorda ministeeriumis avalikustanud,» sõnas ta ja lisas, et ministeeriumi väiteid kinnitavaid fakte ta ei tea.
Naise sõnul otsustas ta soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole pöörduda professionaalsest huvist.
Augusti keskel otsustas soolise võrdõiguslikkuse volinik, et kaitseministeerium on rikkunud nõunike töö tasustamisel naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtet, makstes naisnõunikule vähem palka kui sama tööd tegevatele meeskolleegidele. Ministeerium põhjendas meestele suurema palga maksmist sellega, et naine sai staažitasu ja seetõttu oli ta kogu sissetulek teistest suurem.
Lisatasu teenistusaastate eest makstakse ametnikule, kes on riigiasutuses töötanud vähemalt viis aastat.