/nginx/o/2009/08/18/222946t1h0f10.jpg)
Balti riikide peaministrid allkirjastasid täna Balti keti 20. aastapäevale pühendatud ühisdeklaratsiooni, milles meenutatakse Balti ketti kui ainulaadset rahumeelset demonstratsiooni, mis viis Balti riikide taasiseseisvumiseni.
Balti peaministrid: Balti kett muutis maailma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
23. augustil 1989. aastal, Molotv-Ribbentropi pakti viiekümnendal aastapäeval, ühendas ligi kaks miljonit inimest oma käed 600 kilomeetri pikkuses inimketis, et vägivallatult protestida paktist tulenenud Nõukogude okupatsiooni vastu Eestis, Lätis ja Leedus, teatas välisministeerium
Valitsusjuhid nentisid, et hiljuti teatavaks saanud otsus kaasata Balti kett UNESCO Maailma Mälu programmi kinnitas selle ajaloolise sündmuse märkimisväärset tähendust.
Samuti tervitasid peaministrid Euroopa Parlamendi ja OSCE parlamentaarse assamblee hiljutisi otsuseid ja algatust kuulutada 23. august üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevaks.
Eesti peaministri Andrus Ansipi, Läti peaministri Valdis Dombrovskise ja Leedu peaministri Andrius Kubiliuse allkirjastatud deklaratsiooni kohaselt jätkavad Balti riigid ühiseid püüdlusi, et säilitada 20. sajandi Euroopa ühtse totalitaarse pärandi ajaloolist mälestust ning tagada sellele aus ja avatud hinnangu andmine.
23. augustil 1939. aastal sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt. Pakti juurde kuulunud salajaste lisaprotokollidega jagati rahvusvahelist õigust eirates Kesk- ja Ida-Euroopa huvipiirkondadeks.
Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine viis Teise maailmasõja puhkemiseni 1. septembril 1939, mis omakorda tõi kaasa mitmete Euroopa demokraatlike riikide okupeerimise järgnevaks viiekümneks aastaks.