/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2009/08/23/224921t1h578b.jpg)
Eksamikeskus taotleb haridus- ja teadusministeeriumilt lisaraha eesti keele tasemeksamite korraldamisteks, sest tänavuse poole aastaga on eksami tegijaid olnud pea sama palju kui mullu terve aastaga.
Rahanappus ähvardab eesti keele tasemeeksamid seisma jätta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksamikeskuse direktor Robert Lippin märkis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele saadetud kirjas, et kui mullu osales tasemeeksamitel terve aasta jooksul kokku 4 436 eksaminanti, siis tänavu on juba poole aastaga eksami tegijaid olnud 4 141.
Lippini sõnul on eksami tegijate järsult kasvanud arv aga tekitanud eksamikeskusele probleemi, sest asutusel hakkavad rahad otsa saama, et kõiki soovijaid eksamineerida.
Lippin märkis, et tänavuses eelarves oli keskusele tasemeeksamite korraldamiseks ette nähtud 2,4 miljonit krooni ja 4 600 inimese eksamineerimine, mille tulemusel on praeguseks jäänud asutusel veel raha 460 eksami korraldamiseks.
«Kuid nähes eksamikohtade kiiret täituvust III ja IV kvartali eksamite registreerumisel (III kvartaliks on end kirja pannud 1 924 inimest), peaksime arvestama tänasest kuni aasta lõpuni kokku vähemalt 3 000 eksamile registreerujaga ning eelarvevahendite olemasoluga 600 000 krooni ulatuses,» kirjutas Lippin.
Ta lisas, et keskusel on praeguseks jäänud raha eksamite korraldamiseks 300 000 krooni ning juurde oleks seega vaja veel 300 000 krooni.
«Vajame teie seisukohta ja otsust, kas võtame kõik soovijad eksamile ja ministeeriumil on võimalik eraldada eksamikeskusele tasemeeksamite korraldamiseks minimaalselt puuduolevad 300 000 krooni või peame tegema raske otsuse ja peatama tasemeeksamitele registreerumise IV kvartaliks,» märkis Lippin kirjas Lukasele.
Eksamikeskuse infojuht Madli Leikop tõi välja kaks põhjust, mis eksami tegijate arvu kasvatanud on. «Ennekõike võib välja tuua seda, et vastavalt keeleseaduse muudatusele on 1. juulist 2008 isikute kohustusliku keeleoskustaseme määramisel aluseks Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud keeleoskustasemed,» sõnas ta. «Uus süsteem vajas alul harjumist, aga on nüüdseks kenasti käima läinud ning huvi eksamite vastu on suurenenud.»
Leikop tõi muutusena välja seda, et huvilistel on võimalik oma keeleoskust kontrollida neljal tasemel varasema kolme asemel. Lisandunud on eesti keele eksam A-2 tasemele ja see on Leikopi hinnangul kindlasti eksaminante juurde toonud.
«Teiseks on praegu Euroopa Sotsiaalfondi vahendite näol väga head võimalused keeleõppe hüvitamiseks,» märkis ta. «See eeldab, et eksam peab olema positiivselt sooritatud ning ilmselt on ka seetõttu huvi eksamite sooritamise vastu suurenenud.»
Keeleõppe hüvitamise programmi viib ellu Integratsiooni Sihtasutus.
Tasemeeksami sooritamine on vajalik oma ametikohal nõutud keeleoskustaseme tõendamiseks. Kindlal tasemel keeleoskust nõutakse avalikelt teenistujatelt, töötajatelt ning füüsilisest isikust ettevõtjatelt.