/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2009/08/22/224729t1h34a6.jpg)
Võru Instituut ja Setomaa Valdade Liit taotlevad keeleseadusesse muudatusi, mille kohaselt tekiks võrulastel ja setudel õigus pöörduda oma keele ajaloolistel kasutusaladel riigi- ja omavalitsusametniku poole võru ja setu keeles.
Võrulased ja setud tahavad õigust pöörduda ametniku poole omas keeles
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks võru ja setu keelele laieneks ettepaneku kohaselt piirkondliku keele staatus samuti lõunaeesti murretel põhinevatele mulgi ja tartu keelele. Samas põhjaeesti murretel põhinevad keelekujud jääksid eesti kelle murreteks.
Haridus- ja teadusministeeriumile saadetud ettepaneku kohaselt oleks piirkondliku keele ajaloolisel kasutusalal igaühel õigus pöörduda riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse ning nende ametnike poole lisaks eesti keelele ka piirkondlikus keeles.
Samuti võiks piirkondlikul keelealal olevas ametiasutuses sisemisel asjaajamisel ja asutuste omavahelisel suhtlemisel kasutada piirkondlikku keelt. Samuti võiks avalikku teavet piirkondlikul alal lisaks eesti keelele avaldada ka piirkondlikus keeles.
«Võrukesed ja setud ise on oma keelt alati keeleks, mitte murdeks lugenud,» kirjutavad Võru Instituut ja Setomaa Valdade Liit oma ettepanekus. «Eesti riigi poolne tunnustus tõstaks ka oluliselt nende keelte prestiiži ja aitaks seega kaasa võru ja setu keele püsimisele ja säilimisele.»
Ettepanekus märgitakse, et piirkondlikeks keelteks mujal Euroopa riikides on näiteks kashuubi keel Poolas, alamsaksa keel Saksamaal ja šoti keel Suurbritannias.