Eesti kirjandus ilmub tasuta veebiraamatukokku

Raamatukogu võib olla ka virtuaalne. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti kirjandusmuuseum on panemas internetti vabalt lugemiseks üles kõigi eesti kirjanike ilukirjanduslikud teosed kuni 1918. aastani ja plaanis on jätkata kuni 1940. aastani.

Juba praegu saab veebis virtuaalselt lehte pöörata 19. ehk Kreutzwaldi sajandil sündinud eesti kirjanike trükist ilmunud raamatutel. Aasta lõpuks saab aga samu teoseid lugeda juba korraliku tekstifailina. Internetti on tekkimas Eesti oma Google Books, ainult et veelgi laiemate ja kasutajasõbralikemate võimalustega.

Eesti kirjandusmuuseumi eesti kultuuriloolise arhiivi vanemteadur Marin Laak, kes projekti juhib, kinnitas, et autorite osas ei ole tehtud mingit valikut ja üles lähevad praegu kõigi 1850-1918 avaldatud eestikeelsete ilukirjandusteoste esmatrükid.

Sellisel kujul maailmas ainulaadse projekti eesmärk on teha eesti vanem ja haruldasem kirjandus kaasaegsel moel kättesaadavaks. «Näiteks meil oli võimalik ülikooli kirjandusajaloo kursustel 1980-ndate lõpul meelde jätta ainult pealkirju ja nimesid, sest raamatuid endid oli väga raske kätte saada,» toob Laak näite digitaalse raamatukogu eelistest.

Tänapäeva tudeng või kooliõpilane saab aga nii Eduard Vilde kui Juhan Liivi, aga ka Matthias Johann Eiseni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi teoseid lugeda raamatukogusse minemata.

«Mingis mõttes on see eesti kirjandusliku mälu päästmine,» ütles Laak.

«Meie suurim visioon ongi avada raamatud lugejatele täistekstikorpusena, mis võimaldab kasutada sõnaotsingut, teha koopiaid,» rääkis Laak. Töötatakse ka printimisvõimaluse kallal. Augusti alguses sõlmis kirjandusmuuseum haridus- ja teadusministeeriumiga töö lõpetamiseks lepingu täiendavalt 120 000 krooni saamiseks.

Ka gooti kirjas 19. sajandi raamatu lehekülgedelt hakkab tekstifailiks muundatud vastu vaatama tänapäeva noorele mõistetav kirjapilt. Laak selgitas, et see ei tähendanud siiski ümbertrükkimistööd, vaid tärktuvastuse käigus tundis gooti kirja ära vastav programm. See suur töö on tema sõnul toimunud koostöös Rahvusraamatukogu ja ülikooli raamatukoguga Tartus.

Laaki sõnul on digiteeritavaid raamatulehekülgi 124 autorilt kokku üle 30 000, tavaliste, A4 standardlehekülje mahus teeb see kokku peaaegu 14 000 lk. «Tänaseks on kättesaadavaks tehtud 99 raamatut ja algaval, kolmandal etapis lisandub 89 raamatut 5437 leheküljega,» ütles ta.

Aadressil kreutzwald.kirmus.ee on tegelikult rohkem kui raamatud. Laak rääkis, et valminud on ka väike kirjanike elektrooniline leksikon, kust saab lugeda autorite tutvustusi eesti, aga peagi ka inglise keeles ja vaadata Kreutzwaldi sajandil sündinud kultuuriloolise arhiivi kogudest pärit fotokollektsioone, kus praegu on pilte juba 4000 ringis.

«Pakume sinna juurde Eesti kultuurivalude ajatelge 1797-1918, kus on tähtsamad Eesti- ja Liivimaal toimunud kultuuriajaloolised sündmused,» rääkis Laak. Samas võib jälgida paralleelselt Euroopas toimunud sündmusi.

Laak lisas, et riigi toetus on olemas raamatute digiteerimise jätkamiseks kuni 1940. aastani. Ta kinnitas, et kuigi raamatute hulk sel perioodil järjest kasvas, paranes ka trükikvaliteet, mis võimaldab teksti vigadeta tuvastada

«On veel plaan lisada kriitikat ja retsensioone, aga hilisemad raamatud on autoriõigustega kaitstud, nii et sellega tuleb hakata tegelema,» ütles Laak.

Tasapisi hakatakse tema sõnul piltidena internetti riputama ka Eesti kultuuritegelaste käsikirjalist pärandit, mida on kultuurloolises arhiivis sadu tuhandeid säilikuid.

Laak lubas, et oktoobris hakkab ta kohtuma ka õpetajatega, et innustada neid veebiraamatukogu õpilastele tutvustama.