Uuring: väiksem piirkiirus vähendab õnnetuste arvu

Liiklus Tallinna kesklinnas. Foto: Peeter Langovits.

Kesklinna vanem Marek Jürgenson teeb inseneribüroos Stratum valminud uuringule tuginedes lähiajal linnavalitsusele ettepaneku kehtestada südalinnas piirkiiruseks 40 km/h.

Sel nädalal andis inseneribüroo Stratum kesklinna valitsusele üle linnaosa tellimusel valminud uuringu, mille kohaselt piirkiiruse vähenemine 40 kilomeetrini tunnis ei suurenda oluliselt ei ummikuid ega autosõiduks kuluvat ning ei põhjusta täiendavat õhusaastet. Samas vähendab see märgatavalt jalakäijatega juhtuvate liiklusõnnetuste arvu.

Stratumi esindaja Dago Antovi sõnul on praegugi väga vähe võimalusi tipptunnil Tallinna kesklinnas 40kilomeetrise tunnikiirusega sõita. «Kui me sõidame autoga ühe kilomeetri, siis 40 km/h sõites kulub selleks 18 sekundit rohkem kui 50kilomeetrise tunnikiirusega. See erinevus on nii tühine, et sellest pole mõtet rääkidagi,» lausus Antov.

Ta lisas, et autojuht tunneb ennast võibolla halvasti, kui ei saa gaasi anda, aga tegelikult ei muutu eriti midagi. Samuti ei kasva ei õhusaaste ega suurene ummikud. «Ummikud ei teki mitte sellest, et tänavad on autodest umbes, vaid sellest et autod ei saa ristmikke läbida. Ja ummiku puhul ei ole vahet, kas auto jõuab ristmikule 40 või 50 km/h kiirusega,» ütles Antov. Ka õhusaaste kiirusepiirangute puhul pigem väheneb kui suureneb.

Küll aga on kõik senised uuringud ühel meelel selles, et piirkiiruse vähendamine muudab liikluse ohutumaks, vähendades eelkõige jalakäijatega seotud õnnetusi, kuid ka tavalisi inimvigastusteta plekimõlkimisi. «Võib öelda, et piirkiiruse langemine 50 kilomeetrilt 40le toob kaasa autode keskmise kiiruse vähenemise umbes 3-4 km/h. Aga see võimaldab vähendada õnnetuste arvu 5-20 protsendi võrra ning leevendada nende tagajärgi,» resümeeris Antov.

Ta rääkis, et Helsingis kehtib alates 2004. aastast maksimaalne piirkiirus 30 km/h. Joensuu, Tampere ja veel mitme Soome linna keskuses aga on kehtestatud piirkiiruseks 40 kilomeetrit tunnis. Stratumi uuring toob veel hulgaliselt samasuguseid näiteid kogu maailmast. Igal pool on peamiseks argumendiks kergliiklejate ohutus.

«Mujal tehtud uuringud näitavad, et piirkondades, kus kiirused on nagunii suhteliselt väikesed, ei anna mõningane kiirusepiirang ennast väga tunda, aga selle mõju liiklusohutusele on märkimisväärne. Ja meil ei ole mingit põhjust arvata, et Eestis on asjad kuidagi teistmoodi,» ütles Antov. Ta soovitas piirkiiruse vähendamist mitte üle dramatiseerida. «Ei maksa unustada, et me räägime praegu piirkonnast, kus marsruudid on võibolla kaks-kolm kilomeetrit pikad. Ja rääkida siin ummikute või ajakulu olulisest suurenemisest ei oleks tõene.»