Elvas Tartumaa tervisespordikeskuse juures külitavad kaheksateist Eesti muinasjumaluste puukuju. Kui nad püsti on seatud, hakkavad nende valvsa pilgu alt läbi uhama Tartu maratonil finieerijad.
Maratonifini saab kõrged valvurid
Finiikoridor, mille ääres puuskulptuurid maratoonareid ootama hakkavad, pole siiski seesama, mida mööda Margus Pirksaar ülemöödunud pühapäeval oma esimese jooksumaratoni kullani rühkis.
Fini uues kohas
Maraton saab uue finii Tartumaa tervisespordikeskuse peamaja lähedusse. Rada kui praegusega võrrelda pikeneb umbes kaheksasaja meetri võrra. Rattasõitjad, jooksjad ja suusatajad ei pööra enam rajalt alla finiisirgele nagu praegu, vaid liiguvad otse edasi, keskusehooneni.
Ning uue finiikoridori kahes servas hakkavadki sportlasi tervitama kaheksateist muinasjumalat, kes praegu kannatlikult külitades viimast lihvi, tõrvaõliga töötlemist ja püstiseadmist ootavad.
Kujude idee tekkis tervisespordikeskuse direktori Karl Kontori sõnul siis, kui maratoniraja uue lõpuotsa tarvis metsa maha võtma hakati. Mida puiduga teha?
Vabad käed
Miks mitte skulptuure. Seda enam, et RMK-l (riigimetsa majandamise keskusel) polnud selle vastu midagi.
Nii tegid kunstnikud Anni Irs ja Mariina Tiidor valmis kavandid (osalt Vigala Sassi vastavasisulisest raamatust infot ammutades) ning eelmisel neljapäeval lasid loojad mitmelt poolt Eestist saagidel, peitlitel ja muudel tööriistadel käia.
Taara, Murueit, Taevaisa, Maaema, Veteisa, Päike ja teised polnud aga ainsad, millega kunstnikud vaeva nägid. Kui rohmaka disainiga jumaluste kujud laias laastus valmis said, anti kunstnikele vabad käed. Siis sündinud puitloomet peaks tulevikus näha saama nii tervisespordikeskuse juures kui ka mujal Elvas. Saag lõugas keskuse juurde loodud talguplatsil veel eilegi.
Kui kõik läheb plaanide järgi, peaksid jumalate pilgu alt esimesena läbi liuglema 37. Tartu maratoni suusatajad tuleval talvel, nii loodab Klubi Tartu Maraton juht Indrek Kelk.
Praegune finiikoht pole Indrek Kelgu sõnul hea ehita iga kord jälle linnak nullist püsti, igasugused kommunikatsioonivõimalused puuduvad. Tervisespordikeskusest peaks aga saama statsionaarsemat laadi paik.