/nginx/o/2009/08/20/223979t1h1bca.jpg)
Nii nagu tänavu on rekordiliselt ülikooli astujaid, jagub tavapärasest enam ka kutsekoolidesse pürgijaid, kirjutab Kaidi Kasenõmm ajalehes Postimees.
Masu täidab kutsekoolid õpilastega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alati, kui majandusel läheb halvasti, läheb kutseharidusel hästi,» põhjendab haridusministeeriumi kutsehariduse talituse juhataja Kalle Toom praegust kutsekoolidesse astujate suurt arvu.
Vaatamata sellele, et põhikoolilõpetajaid jääb üha vähemaks, on praegune vilets olukord tööturul viinud paljud noored tagasi koolipinki.
Nädala alguses Tallinna Ehituskooli sisseastumise pabereid täitnud Ivan Dudtšakil (22) on juba balletikooli diplom taskus, kuid nüüd otsustas noormees elektrikuks õppida.
«Töötasin varem laeval show-grupis, aga maa peal enam tööd ei leidnud,» kurtis kolm kuud tööd otsinud Dudtšak. «Mõtlesin, et mis ma ikka kodus istun, parem õpin midagi.»
Tallinna Ehituskool (TEK) on tegelikult aga üks vähestest, kus tänavu sisseastujaid napib - kui kolm aastat tagasi oli ehituseriala 30-liikmelisse gruppi 90 kandideerijat, siis selle nädala alguseks oli laekunud vaid 16 avaldust.
Õpilaste puuduse üle ei saa aga kurta enamik teisi kutsehariduskoole. Näiteks Pärnu Kutsehariduskeskuses (PKHK) on kõik erialad sajaprotsendiliselt täidetud tavapärase järelkonkursita.
«Nii palju soovijaid kui tänavu pole kunagi olnud,» nentis PKHK direktor Riina Müürsepp, kelle sõnul on tänavu kõige suurem tung juuksuri erialale, kus ühele kohale kandideerib kolm õpilast.
Haridusministeeriumi kutsehariduskeskuse kutseõppe talituse juhataja Kalle Toomi hinnangul on kutsehariduse maine üldiselt paranenud ja järgmisel sügisel ei pruugi kõik tahtjad enam kutsekoolidesse pääsedagi.