/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/08/18/222946t1h0f10.jpg)
Viljandimaa Karksi vald ja Läti Nauksene vald avavad laupäeval Lilli-Ungurini piiripunktis mälestusmärgi Balti keti 20. aastapäevaks.
Lilli saab Balti keti mälestusmärgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ausammas kujutab metallseinast väljalõigatud elusuuruses seitset inimfiguuri, kes seisavad käest kinni. Nii võib igaüks asuda figuuri kohale ja tunda ennast seismas Balti ketis. Mälestusmärgi autor on Läti metallikunstnik Andris Dunkurs.
Ausamba avamisel kõnelevad välisminister Urmas Paet, professor Rein Taagepera ja Viljandimaa Rahvarinde juht Arnold Kimber.
1989. aasta 23. augustil korraldasid Eesti, Läti ja Leedu rahvaliikumised Rahvarinne, Tautas Fronte ja Sajudis Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendava inimketi meenutamaks Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeva ja väljendamaks kolme riigi iseseisvuspüüdlusi.
Vägivallatu vastupanu üheks silmapaistvaimaks näiteks peetavas ketis seisis kaks miljonit inimest.
Tänavu augusti alguses sai teatavaks, et UNESCO kandis Balti keti maailma mälu registrisse, mis koondab unikaalseid dokumente teostest või sündmustest, mis olulisel määral on mõjutanud maailma. Praegu on selles registris vaid 93 kannet.
23. augustil 1939 allkirjastasid stalinliku N. Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov ja tema kolleeg natsi-Saksamaalt Joachim von Ribbentrop pakti, mis jagas Ida-Euroopa kahe riigi vahel.
Pakt võimaldas Saksamaal Poolale kalla tungides valla päästa Teise maailmasõja ning jättis Eesti, Läti ja Leedu pooleks sajandiks N. Liidu okupatsiooni alla.