/nginx/o/2009/08/01/215305t1hf983.jpg)
Esimese Eesti mereväe laevana Atlandi ookeani ületav miinijahtija Sakala suundub NATO miinitõrjegrupi koosseisus õppustele USA ja Kanada vetes.
Miinijahtija Sakala asus teekonnale üle Atlandi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miinijahtija Sakala asus täna teele Ponta Delgada sadamast Assoori saartelt, kuhu jõudis selle nädala teisipäeval. Laev jõuab Halifaxi sadamasse Kanadas kuu lõpus. Ülesõidul harjutab Sakala tankimist ja abi osutamist merel ning täidab mereseire ülesandeid.
Laev osaleb NATO Miinitõrjegrupi koosseisus miinitõrjeõppusel Kanada vetes ja Ameerika Ühendriikide aasta suurimal mereväeõppusel, kus harjutab koostööd lennukikandja taktikalise grupi koosseisus.
«Ookeani ületamine on Sakala-suurusele laevale tõsiseks väljakutseks, kuid meeskond on selleks hästi ette valmistatud. Teenistus NATO miinitõrjegrupis tähendab meie ohvitseridele ja laeva meeskonnale tugevat koostöökogemust Ameerika Ühendriikide ja NATO üksustega,» ütles mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede.
Novembri alguses viib Sakala koos teiste NATO Miinitõrjegrupi alustega Prantsusmaa põhjaranniku lähistel läbi miinitõrjeoperatsiooni, mille käigus otsitakse ja tehakse kahjutuks peamiselt II Maailmasõja aegseid lõhkekehi.
Miinijahtija Sakala on esimene Eesti mereväe laev, mis ületab Atlandi ookeani. Seni on Eesti riigilaevastiku alustest pärast II Maailmasõda Atlandi ookeani ühel suunal ületanud piirivalvelaev Valvas 1997. aastal.
Sakala on üks kolmest Ühendkuningriigilt Eestile hangitud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev on ehitatud 1990. aastal ning varustatud nüüdisaegse miinijahtimistehnika ja Seafox miinihävitussüsteemiga.
Laev alustas teenistust NATO Miinitõrjegrupis juuli lõpus kuuludes samas ka NATO reageerimisjõudude koosseisu.
Reageerimisjõudude liikmena peab laev olema valmis täitma sõjalisi ülesandeid kahe päeva jooksul NATO määratud paigas. Varem on NATO reageerimisjõududes teeninud mereväe lipulaev Admiral Pitka, miinijahtija Admiral Cowan ja miinijahtija Sulev.