Riik pakub eripensione nii ametnikele kui nende leskedele

Foto: Toomas Huik

Taasiseseisvumise ajal on Eesti loonud keerulise eripensionide süsteemi, mis nõuab riigi rahakotist aina suuremaid summasid. Tavalisest suurema pensioniga ei peeta meeles mitte ainult aastaid riigi jaoks töötanud ametnikke, vaid seda on õigus saada ka näiteks riigikogulaste ja kohtunike leskedel.

Mis ühendab piirivalvurit ja kohtunikku, prokuröri ja kaitseväelast? Õige vastus on, et kõigil neil on õigus saada eripensioni. Tõsi küll, piirivalvuri pension on näiteks kohtuniku omast ligi kolm korda väiksem, kuid sellegipoolest on tavapensionärist suurem sissetulek riigi poolt tagatud.

Lisaks on riik kopsaka pensioniga kindlustanud osa endisi riigikogulasi, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja politseiameti juhid.

Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt on eripensioni saajate seas kõige enam endisi politseinikke, keda on eripensionäridest ligi 1200 ehk peaaegu pooled. Eripensioni saavad ka ligi pooltuhat endist kaitseväelast ja 133 endist riigikogu või ülemnõukogu liiget.

Eripensione jagades pole riik unustanud ka leski ja orbe. Kui igapäevast tööd tehes oma elu ohtu seadvate kaitseväelaste ja piirivalvurite lähedastele määratav toitjakaotuspension ei tekita küsitavusi, siis arusaamatuks jääb, miks pakub riik seda kohtunike, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja endiste riigikogulaste perekonnaliikmetele.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel pole praegu määratud ühtegi kohtuniku või õiguskantsleri toitjakaotuspensioni. Küll aga maksab riigikogu seitsmele endise saadiku perekonnaliikmele toitjakaotuspensioni, mis on 30 protsenti praeguste saadikute palgast. Tänavu oli riigikogulase perekonnaliikmele makstava toitjakaotuspensioni keskmine suurus 15 400 krooni.

Eripensionid nõuavad riigikassast aina enam raha

Kuigi eripensionäre on paartuhat, kasvab nende arv pidevalt. Kui selle aasta alguses sai kohtuniku pensioni 46 inimest, siis augusti alguse seisuga oli selle saajaid justiitsministeeriumi andmetel juba 61.

Aina kasvav eripensionäride hulk nõuab riigilt üha suuremaid kulutusi. Kui kolm aastat tagasi kulus riigil eripensionide maksmiseks 185,6 miljonit krooni, siis tänavu on see summa juba 347,6 miljonit. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi tuleb riigil  järgmisel aastal tänavusele summale lisaks leida 10 miljonit, et eripensione välja maksta.

Seda hoolimata asjaolust, et osa neist on vähenenud. Näiteks kahanesid tänavu kohtunikele ja prokuröridele makstavad eripensionid, kuna need on seotud praeguste palkadega, mida kärbiti.

Segane süsteem

Paarikümne aasta jooksul mitmete seadustega loodud eripensionide süsteem ei kohtle ka eripensioni võimalikke saajaid võrdselt. Nii näiteks on kohtunikul õigus saada vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni, töövõimetuspensioni ja kohtuniku perekonnaliikmel toitjakaotuspensioni.

Samas pakub riik prokuröridele vaid vanadus- ja töövõimetuspensioni. Kusjuures selle saamise õigus tekib pärast 15 aastat töötamist prokurörina või kui töövõimetus on tekkinud teenistusülesande täitmisel prokuröri ründamise või kuriteo tõkestamise tagajärjel. Kohtuniku töövõimetuspensioni määramisel lisatingimusi sätestatud ei ole.

Pensionireform

Seda, et praegune kord on ajale jalgu jäänud, tunnistavad ka ametiasutused ise. Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on kavas asuda reformima nii soodustingimustel määratavate kui ka eripensionide süsteemi. Kavandatava reformi eesmärki ei soostunud sotsiaalministeerium avalikustama.

«Milline saab olema täpne reformikava, sõltub läbirääkimistest teiste ministeeriumite ning sotsiaalpartneritega ning valitsuse otsustest,» sõnas ministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles.