Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Ohtlik vähktõbi ei ohusta Eesti kartulikasvatust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: NN
Copy
Kartulivähk.
Kartulivähk. Foto: Taimetoodangu Inspektsioon

Möödunud nädalal ühel Valgamaa põllul avastatud ohtlik kartulivähk muudab mugulad söögikõlbmatuks ja paneb saagi kasvatamise nakatunud maalapil aastakümneteks keelu alla. Ometi ei kujuta see ohtu Eesti kartulikasvatusele, kirjutab Madis Filippov ajalehes Postimees.

«Tegemist on vana koldega, mis avastati juba 1986. aastal,» lausus taimetoodangu inspektsiooni taimetervise osakonna juhataja asetäitja Ülle Metsman. «Nüüd oli maha pandud kartul, mis polnud vähikindlat sorti ja seetõttu tekkis haiguse arenemiseks soodne võimalus.»

Nimelt võib kartulivähk säilida mullas kakskümmend aastat ja rohkemgi ning kõnealusel põllul polnud vähieosed hävinud.

Metsmani sõnul on sellel põllul kartulikasvatamine kahekümneks aastaks keelatud ja seda kasutatakse seniks tõenäoliselt heinamaana, kuna teistele taimedele vähk ohtlik pole. Selle aja jooksul peaksid haiguse eosed ise hävinema.

Metsman selgitas, et Eesti kartulikasvatusele tervikuna ohtu pole.

Et aga haigus edasi ei leviks, tuleb kõik saastunud pinnasega kokku puutunud põllutöömasinad ja mahapanekuks kasutatud kartuliseemne hoiukoht puhastada, sest haigus levib seemnekartuliga, mullaga, tööriistadega, jalanõudega jne.

Vaatluse all on ka nakkuskolde naaberpõllud, kuna seal piirkonnas kasutati ühiseid põllutöömasinaid, kuid kas sealsed kartulipõllud on nakatunud, selgub kartulivõtu ajal.

Tagasi üles