Kaitseministeeriumi mõte: varustuse hankimiseks uus ühendasutus

Logistikakeskus ei pruugi tulevikus enam sõduritele varustuse muretsemisega tegeleda. Foto: Toomas Huik

Kaitseministeeriumis on tekkinud mõte koondada praegu ministeeriumi ja kaitseväe logistikakeskuse vahel jagatud riigihangete korraldamine uue ühendasutuse kätte.

Kui praegu hangib näiteks sõdurisokke, laskemoona ja kütust kaitseväe logistikakeskus ja relvastust kaitseministeerium, siis ühe võimaliku plaani kohaselt koonduks kogu see töö ühe asutuse kätte.

«Tegelikult piisaks sellest, kui kaitsevägi ütleks lihtsalt, millist sokki, kütust või padrunit nad vajavad, ning hanke, ladustamise ja ostetud kraami hilisema hooldusega tegeleks juba mõni kolmas asutus, kaitsevägi saaks aga vahetult keskenduda sõjalisele riigikaitsele,» selgitas kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Martin Hurt mõtet.

Kokkuhoid

Hurti sõnul on mõttel toetajaid ka kaitseväe kõrgeimal tasandil. Tuginedes muu maailma kogemusele väitis ta, et ühendamine annaks kindlasti kokkuhoiu nii raha kui töötajate hulga pealt.

«Näiteks uue kasarmu ehitamise puhul koostavad kaitseväe logistikud hoone lähteülesande, ministeerium tellib täpse projekti ning seejärel riigihanke kasarmu ehitamiseks, valmis kasarmut hakkavad aga hiljem sisustama ja hooldama taas kaitseväe logistikud,» tõi Hurt näite praegusest varustuse hankimise skeemist.

Võimalik reform vabastaks tema sõnul logistikakeskuse praegustest administratiivtööst ja võimaldaks rohkem tegeleda sõjaliste ülesannetega.

Tagasiminek

«Logistikakeskusele jääksid need logistikafunktsioonid, mis on vahetult seotud sõjaliste operatsioonidega, nagu näiteks logistikaüksuste formeerimine ja väljaõpetamine ning lahingüksuste vahetu logistiline toetamine nii Eestis kui välismissioonidel,» selgitas Hurt.

«Hanked ongi ju otseselt sõjalise riigikaitsega seotud,» imestas reservkolonelleitnant Leo Kunnas. «Siis kaoks hangetel igasugune paindlikkus ära.»

Kunnase sõnul tähendaks hangete ühendameti loomine tagasipöördumist 2004. aasta eelsesse aega, kui kõiki hankeid tegigi kaitseministeerium. Tollal toimis kaitseväe varustamine Kunnase sõnul palju halvemini kui praeguses süsteemis.

Halb mõte

Ka reservbrigaadikindral Urmas Roosimägi laidab kaitseministeeriumi mõtet. Ühendatud ülesannetega asutus saaks tema arvates olema ebaefektiivne bürokraatiamasin.

«Kujutage ette, milline käsuliin siis hakkab käima. Kui väeosa ülem tahab näiteks midagi teha, et probleemi lahendada, siis peab korraldus minema kaitsejõudude peastaapi, sealt ministeeriumi, sealt veel kuhugi,» arutles ta.

«Sellega tahetakse kunstlikult vähendada kaitseministeeriumi töötajate arvu. Aga kas selle jaoks on vaja moodustada veel üks monstrumasutus?» küsis Roosimägi.

Martin Hurt kinnitas, et kuna plaan on ministeeriumis alles väga esialgses faasis, ei ole veel võimalik öelda, mis sellest täpselt välja tuleb.

Kauge tulevik

Samuti on teadmata, milline asutus tulevikus kaitsealaseid riigihankeid tegema hakkaks. Üheks kandidaadiks on kaitseressursside amet, kuid Hurt kinnitas, et hekel on võimalikke variante mitu.

Kas ühendasutuse loomine ka teoks saab, pole Hurti sõnul praegu veel kindel ja igal juhul ei toimu see lähiaastatel.

Kaitseministeerium ja kaitsevägi hakkavad Hurti sõnul praegu koostama esialgset analüüsi erinevate lahenduste võimalikkuse, plusside ja miinuste osas. Erinevad variandid ja eelistatud ettepanek esitakse kaitseministrile kolme kuu pärast.