/nginx/o/2013/09/05/2055157t1haa53.jpg)
Lääne-Virumaal Väike-Maarjas asuv loomsete jäätmete käitlemise tehas taotleb põllumajandusministeeriumi heakskiidul keskkonnanõuete olulist leevendamist, kuigi asub Pandivere veekaitsealal ja kohaliud elanikud esitasid mullu 60 kaebust tehasest leviva haisu kohta, kirjutab Äripäev.
Eelnõu on välja töötatud ja tuleb Väike-Maarja vallavolikogus arutusele veebruari lõpus.
Poolteise tegutsemisaasta jooksul on ligi 100 miljonit krooni maksnud tehast saatnud pidev keskkonnareostuse oht, alates liiga lühikesest korstnast levivast haisvast suitsust kuni põhjavee reostamiseni.
Kargel talvehommikul tehase hoovi sõites on vaikne. Jäätmeid vedavaid autosid ei paista, lähemad elamud asuvad paari kilomeetri kaugusel.
Tehase ümber pole haisu tunda, kuigi möödunud aastal esitati ligi 60 sellekohast kaebust. Miski ei reeda, et tegemist on ettevõttega, mida kohalikud kutsuvad raipetehaseks.
Veidi varem räägib murelik talunik Hanno Tamm oma kodumajas, kuhu tehas üle laia välja kätte paistab, et ta ei mõista, miks ehitati jäätmetehas pühale Ebavere mäele.
Tegu on iidse hiiemäega, kus Läti Henriku kirjapandu järgi sündis saarlaste jumal Tharapita.
Tamm on solvunud ja kasutab korduvalt sõnu «raipetehas» ja «püha mägi».
Tamme sõnul on tehasel vähemalt kaks probleemi: hais, mis levib tehase poolt koos tuulega, ja reovesi, mis saastab veekogusid.
«Kõige kohutavam on see, et siit algab Põltsamaa jõgi,» ütleb Tamm. Tema sõnul on jõest kadunud kõik koprad.
Põllumajandusminister Ester Tuiksoo keskkonnanõuete leevendamises probleemi ei näe.
Tema sõnul on tehas täitnud kõik kohaliku omavalitsuse mõistlikud ja asjakohased nõudmised ning seega ei tohiks olla põhimõttelisi takistusi tehasele alalise kasutusloa väljaandmiseks.
«Tehase parameetrid, sealhulgas ka õhupuhtuse tagamise osas, vastavad ELi kõige kõrgematele nõuetele,» lisab ta.
Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Aivar Lainjärve sõnul on tehase suurim mure olnud seadmete kehv töökindlus.
«Kui rikkeid ei ole, ei ole ka haisu,» ütleb Lainjärv.
«Eelmise aasta alguses oli palju rikkeid ja kaebusi, aga nüüd on olukord järk-järgult paranenud.» Seetõttu ei ole Lainjärv detailplaneeringu muutmise vastu.
Väike-Maarja keskkonnanõuniku Leie Arula sõnul olid eelmise aasta kaebused põhjendatud vaid 5-6 korral, mil tuvastati õhupuhastussüsteemi rike või elektrikatkestus. Vahel on jäätmetehase lõhn segamini aetud laudalõhnaga.
Jäätmetehase juhi Peeter Maspanovi hinnangul ei ole praegu kehtiva detailplaneeringu nõuded põhjendatud.
«Vahepeal on tulnud uus tehnoloogia ja uued seadmed,» selgitab Maspanov oma kabinetis.
Tema sõnul sooviti planeeringut muuta veel Ivo Vääri juhtimise ajal 2003. aastal. Maspanov nõustub, et probleeme ja rikkeid on olnud, kuid neist õpiti ja vead parandati.
«Suuri vigu ja takistusi tehase töös aastaga ei ilmnenud,» lisab ta.
Väike-Maarja volikogu esimehe Hans Kruusamägi hinnangul võib volikogu kinnitada muudatused juba järgmisel istungil, mis toimub veebruari lõpus.
«Kui eksperdid on pakkunud alternatiivi ja parema lahenduse, siis ma ei näe põhjust, miks mitte rahuldada detailplaneeringu muudatused,» lisab ta. Kruusamägi sõnul võidakse tehas koguni sulgeda, kui muudatusi ei kinnitata.
Muutmise kavale on vastu volikogu liige Indrek Kesküla, kes peab kogu protsessi imelikuks, sest ei arvesta avalikkusega ning soovitakse muuta just mitut tingimust, mis lisati avalikul detailplaneeringu arutelul.