/nginx/o/2008/09/14/74312t1h6a32.jpg)
/nginx/o/2009/08/14/221313t1h670f.jpg)
Taimetoodangu inspektsioon teatas, et Valgamaal leiti ohtlikku kartulivähki
Synchytrium endobioticum
.
Valgamaal avastati ohtlik kartulivähk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis viimati 1986. aastal tuvastatud kartulivähk leiti väikeselt omatoodetud kartuliseemnest rajatud põlluga eramaal. Saastunud kartulimugulate sordilisus ega päritolu ei ole tuvastatav, mistõttu võib suure tõenäosusega olla tegu mitteresistentse sordiga, mis omakorda suurendab oluliselt võimaliku saaste leviku riski, kaasa arvatud mullaharimis- ja muu tehnikaga.
Kartulivähi eosed säilivad mullas eluvõimelisena aastakümneid, mistõttu on tegu ühe ohtlikuma meil esineva kartulihaigusega.
Eestis tuvastati kartulivähk esmakordselt 1950. aastal. Kõigis haiguskolletes rakendati ranged tõrjemeetmed. Uuesti kontrolliti saastunud piirkondi Taimetoodangu inspektsiooni poolt 2002-2003. aastal monitooringu käigus. Tulemused olid tollal negatiivsed.
Kartulivähk on pärit Lõuna-Ameerikast Andidest ning Euroopasse sattus see haigus 1880ndatel aastatel. Euroopas on haigus levinud ning seda on leitud peaaegu kõigist Euroopa riikidest.
Haigus on kergesti ära tuntav
Nakatunud mugulatele tekivad köbrulise pinnaga ja tumeda koega erineva kuju ja suurusega väljakasved. Juured aga ei kahjustu. Nakatuvad mugulad ja mugulaalged.
Haigus algab mugulatel silmade kohalt ning algselt on köbrulise pinnaga väljakasved kollased kuni helepruunid ning hiljem tumenevad. Raskema kahjustuse korral mugul deformeerub.
Varre alumise osa pungadest võivad tekkida köbrud, mis muutuvad roheliseks. Nakatunud taime alumised lehed võivad olla ebaloomulikult paksud ja köbrulised.
Kuival suvel võib haigus esineda varjatud kujul - mugulad on kurrulise pinnaga või meenutavad kärna. Järgmisel aastal niiskemates tingimustes annavad need mugulad juba tüüpiliste haigustunnustega taimi.
Kartulivähk võib levida haigestunud seemnekartuliga, mullaga, mullaharimisriistadega ning muul viisil koos mullaga - näiteks ka jalanõudega ja saastunud mullas kasvatatud istutusmaterjaliga. Kuna haigusetekitajad ei hävine ka seedimisel, võib kartulivähk levida ka sõnnikuga.
Taimetervise osakonna juhataja asetäitja Ülle Metsman toonitas, et ka oma majapidamises kasvatatava kartuli seeme pärineks kindlast allikast ning oleksid sertifitseeritud ja vähikindlad.
Metsmani kinnitusel kartulivähk inimesele ohtlik ei ole.