/nginx/o/2013/09/05/2054467t1h728d.jpg)
Kui linnavalitsus otsustab mai lõpus Helter-R toidupoe alt vabaneva üüripinna anda Tallinna keskraamatukogu Liivalaia harukontorile, tuleb sinna järgmisel aastal muusika- ja filmiosakond koos saali ja stuudioga.
Liivalaia raamatukogu kavandab laienemist ja muusikaosakonda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskraamatukogu soovib aadressil Liivalaia 40 asuvat rohkem kui tuhande ruutmeetri suurust pinda saada tasuta tähtajatult kasutusse, sest vajab hädasti ruume praegu Estonia puiesteel asuva muusikaosakonna laiendamiseks.
Raamatukogu arengukava kohaselt tuleks uutesse ruumidesse lisaks teenindussaalile ka kinosaal 20 inimesele, kabiinid individuaaltööks, klaverituba, ministuudio ning väike saal koolituste ja kontsertide jaoks. Raamatukogu käes olevale keldrikorrusele saaks ehitada hoiuruumi. Samas hoones asub ka keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakond.
Tallinna kesklinna vanema Marek Jürgensoni sõnul on raamatukogu plaani teostumine täiesti mõeldav. Ainukese miinusena tõi ta välja linna saamata jääva renditulu. «Samas pole see kõige olulisem, palju tähtsam on see, et raamatukogule see koht hästi sobib,» ütles ta.
«Et kõnealust kauplusepinda on siiani tahetud enampakkumise kaudu erastada, tuleb see raamatukogule andmiseks esmalt kuulutada volikogus erastamisele mittekuuluvaks,» selgitas Jürgenson. «Ma ei usu, et raamatukogu peaks oma plaanid katki jätma.»
Enamik ruume puudu
Tallinna Keskraamatukogu direktor Kaie Holm nentis, et praegune väike saal koos imepisikese filmivaatamise ruumiga on külastajatele ammu kitsaks jäänud. Muusikasaal on tema sõnul eriti populaarne noorte seas.
«Paraku puuduvad meil ruumid harjutamiseks, muusika kuulamiseks, salvestamiseks,» selgitas Holm. «Enamikku teavikutest ehk plaate ja filme me välja ei laenuta, neid tuleb kuulata ja vaadata kohapeal.»
Konkreetsed mõtted, kuidas muusikaosakonda laiendada, tekkisid Holmil siis, kui Helsingi linnaraamatukogu direktor näitas ühel konverentsil pilte oma töökohast.
«Võimalik, et oleksime seda ideed oma majas veel areneda lasknud, kuid meieni jõudis info vabanevate ruumide kohta,» märkis Holm. «Mõistagi sõltub laienemine ruumidest ja rahast, aga ükski asi pole rahaliselt nii pöörane, et seda ei jaksaks ära teha.»
Raamatukogu direktori sõnul täpsed remondikalkulatsioonid praegu puuduvad, kuid positiivse otsuse korral saab alustada vähemalt projekteerimisega. «Kui tuleb lisaeelarve, siis esitame oma taotluse ka sinna,» kinnitas ta. «Mingit kokkulepet linnaga veel pole, aga rääkisin abilinnapea Kaia Jäppineniga ja tema positiivne arvamus lisab pisut julgust.»
Laenutus ja looming
Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Ene Vohu arvas, et juhus on kätte mänginud hea võimaluse. «Tähtis on teenuse osutamise komplekssus ja võõrkeelse kirjanduse osakonna juurde sobiks muusikaosakond hästi,» märkis ta.
«Praegu on Estonia puiestee majas päris kitsas, seal saab tegeleda vaid hädapärase laenutusega,» tunnistas Vohu. «Liivalaias saaks arendada loovtegevust raamatukogu pole lihtsalt kirjanduse või muusika laenutus, vaid lugeja ja kuulaja arendamine.»
Vohu sõnul on linn viimastel aastatel tublisti rõhku pannud raamatukogude arendamisele. Mullu avatud Pääsküla uut raamatukogu nimetas ta paarikümne aasta imeks, kuna erinevalt teistest on see ehitatud vundamendist alates just raamatute jaoks. Muudel juhtudel on tulnud lihtsalt ruume sobivaks kohandada.
Tänavu peab keldrist normaalsetesse tingimustesse jõudma Kalamaja raamatukogu Kotzebue tänavas, selleks kulub eeldatavasti enamik investeeringuteks ette nähtud 2,2 miljonist kroonist. Et riigihanked ei ole veel toimunud, ei osanud Vohu Kalamaja raamatukogu remondi maksumust nimetada. Küll aga kinnitas ta, et raha ülejäämisel saab alustada vähemalt muusikasaali projekteerimist.