Kuidas on kunstis tegevad tegusad Tegovad

Piret Tegova koob Tartu Kõrgemas Kunstikoolis märtsikuiseks hindamiseks tarvilikke pitsimustreid. Foto: Postimees.ee

Tartus on elanud kümneid aastaid perekond Tegova, kelle majas Tammelinnas on aukohal kunst. Pereisa Enn Tegova (59) kogus tuntust abstraktsionisti ja sürrealistina, tema naine Piret (47) on lõpetanud Tartu kunstikooli, poeg Aadi (24) on lõpetanud Tartu kunstigümnaasiumi ja on praegu kunstitudeng.

Vaid Ennu ja Pireti tütar Radi (28) on kunstiteest kõrvale kaldunud. Süüdi on siin geenid ja DNA, õigemini mullas laialt levinud bakter Pseudomonas putida.

«Involvement of Error-Prone DNA Polymerase IV in Stationary-Phase Mutagenesis in Pseudomonas putida» – niisuguse pealkirjaga artikkel ilmus tunamullu Ameerika Mikrobioloogia Ühingu väljaandes Journal of Bacteriology.

Jäägu see pealkiri siinkohal eesti keelde vahendamata, sest ka tõlge oleks lihtsurelikule lugejale arusaamatu.

See kokkuvõte uurimusest on valminud autorite kollektiivil Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis. Praeguseks on ilmunud teisigi samalaadseid artikleid, mille autorite hulgas on Radi, ja see on kindel märk, et temast ei saa kunstnik, vaid teadlane.

Joonistab aga temagi. Kuid näitusele ei ole ta oma pastelle ja pliiatsijoonistusi välja pannud. «See nõuaks rohkem tööd ja vaeva,» ütles Radi.

Radi poeg Ramon (8) joonistab samuti. Inspiratsiooni paistab ta olevat saanud arvutimängudest. Talle on antud voli oma toa seinad täis joonistada, aga vaid nii, et sealsamas ei saaks kannatada vanaisa Ennu maalid.

Kuigi Radi on teadustöö ja doktorantuuris õpingute tõttu kõvasti hõivatud, on tal võrreldes ema ja isaga tublisti rohkem aega: on ju Piret ja Enn mõlemad Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilased. Ja sealsamas on tudengite hingekirjas ka nende poeg Aadi.

«See, et nad kõik kunsti õpivad, on ju vahva, ja eks nad aita üksteist,» rääkis Radi. «Ja kui teinekord juhtub pere kokku saama, läheb mul üsna igavaks kuulata, kuidas nad oma õppimiseasju arutavad.»

-----------------------------------------------------------------------

Enn Tegova näitab maale

Reede õhtul Tartu lastekunstikooli teisel korrusel vastas Enn Tegova sellesama loo jaoks küsimustele, kuid enne tõmbas kotist välja hiigelsuure mikrofoni ja kinnitas selle juhtmete abil kaks korda väiksema salvestusseadme külge.

Enn õpetab selles vanas Jakobi mäe majas, kus ta oli kuni suveni 2004 veerand sajandit direktor, lastele joonistamist, maalimist ja kompositsiooni.

Kõrgemas kunstikoolis õpib ta maalingute osakonnas neljandal kursusel eksternina restaureerimist ja õpetab sealsamas fototudengitele mix-media’t.

See on lihtsalt öeldes selline kunstiloomingu viis, kus vana ja tuntut kasutatakse uute teoste loomiseks.

Praegusel kunstikuul saab Y-galeriis vaadata Ennu verivärsket maali «Veri ja seeme sinna-tänna». Tema töid on välja pandud lastekunstikooli galeriis sealsete õpetajate näitusel.

Kunstikuu kava kohaselt esineb Enn 11. veebruaril ettekandega kunstiõpetusest Tartu Ülikooli raamatukogus konverentsil «Mina ütlen kunst ja haridus».

Tema üht varasemat tööd saab vaadata sealsamas raamatukogus näitusel, mida ta ise on kureerinud.

Isikliku haridustee jätkamist põhjendab peaaegu neli aastat Eesti Põllumajanduse Akadeemias loomakasvatust tudeerinud Enn tarvidusega eeskuju anda.

«Ma tundsin, et pean olema nagu kukk, kes käib kanakarja ees ja kraabib välja midagi head,» ütles ta. «Ja mitu kolleegi, kes oleks peaaegu stagneerunud, said tuule tiibadesse ja tulid minu järel õppima.»

Enn on arvamusel, et tänapäev nõuab igalt inimeselt ja ka kunstnikult õppimist – elueast hoolimata. «Midagi pole parata, alles kujuneva keskklassiga ühiskonnas peab kunstnik korralik ja eeskujulik olema,» ütleb ta.

Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tahaks Enn õppida hästi kaua: «Sest seal on väga toredad õppejõud – Peeter Linnap, Raivo Kelomees, Andreas W ja teised samuti on väga innovaatilised. Nad õpivad ka ise samal ajal. Nendega koos olla on nauditav.»

Lõpusirgele kõrgkoolis astub ta nii, kuidas jõuab, kas tänavu või tuleval aastal. Lõputöö on juba välja mõeldud: tahaks teha ühte freskot. «Suvel Vatikani muuseumis olles tuli isu peale,» põhjendab ta.

Tänavune kunstikuu võimaldab Ennu arvates maksumaksjal näha, kuidas kunsti õpitakse.

«Kindlasti annab kunstikuu näha ka seda, et kunsti propageerimise ja tarbimisega ei ole ühiskonnas kõik korras,» vihjas Enn kaubamaja akendel skandaali tekitanud fotonäitusele.

Enne kõige siin kirja pandu teadasaamist küsitles aga Enn mikrofonipelglikku ajalehereporterit. Mida nimelt ta küsis ja kui seosetut juttu sai vastuseks, seda saab kuulata raadiojaama Tartu FM kunstisaates eeloleval neljapäeval kell 12.10.

Aadi Tegova joonistab internetis

Aadi Tegova on jõudnud õpingutega Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti erialal neljandale kursusele, kuid võtnud aastaks akadeemilise puhkuse. Sellest hoolimata ei ole ta õppetööst täiesti kõrvale tõmbunud, vaid jätkab umbes poole koormusega.

Akadeemilise puhkuse eesmärk on luua järgmiseks õppeaastaks aega lõputöö rahulikuks tegemiseks.

Praeguseni omandatud oskusi saab ta rakendada igapäevases töös Plaskus, kus tegutseb maailmas omal alal väidetavalt esikolmikusse kuuluv tarkvarahiid Playtech Estonia.

Sellest Emajõelinna kõrghoonest on maailma laiali läinud üle 300 veebimängu. Kõige ligitõmbavam osa neist on virtuaalsed kasiinod, kus saab mängida tegeliku raha eest.

«Läksin Playtechi tööle õppejõu Are Tralla vahendusel kaks aastat tagasi,» rääkis Aadi. «Meie graafikutest on üle kuue lõpetanud kõrgema kunstikooli, nii et meie kollektiiv on väga kunstiline.»

Koolis arvutigraafika õppimisel on kasutusel samasuguseid programme, millega Aadi teeb igapäevast tööd. Kuid joonistamisoskust läheb vaja ka arvuti taga istujal.

Kui palju erineb palgatöö õppetööst loomingulisuse poolest?

«Koolis antakse näiliselt vabadust rohkem, mulle tundub Playtechi töö loomingulisem,» ütles Aadi. «Koolitöö käib ikka eelkõige hinde nimel. Kuigi selles üritatakse rohkem kunstilist poolt välja tuua, lõpeb asi ikkagi hindamisega ja seepärast peab see vastama teatud nõuetele.»

Näitusetööd on Aadil seni veel tegemata. «Kõige rohkem jääb puudu tahtmisest. Võibolla ei ole veel kujunenud sõnumeid, mida tahaks edasi anda,» rääkis ta. «Ilmselt näitust ma ei teekski, pigem teeksin filmi, koomiksi või multika. Fotonäitus või midagi muud staatilist on minu erialast natuke väljas.»

Praeguses kunstikuus ei ole Aadi töid näha. Seda ettevõtmist ennast peab ta aga siiski teretulnuks. «Nendel, kes ei viitsi projektirahasid välja ajada, soodustab kunstikuu näitusetegevust. Ja kindlasti on näitused niimoodi kättesaadavamad neile, kes näitustel käivad.»

Kas kunstinäitustel käib praegu piisavalt palju inimesi? «Kunagi ei ole piisavalt, alati võiks rohkem olla. Aga Eesti inimene on kujunenud materialistiks: mis otsest kasu ei too, ei ole talle ka eriti oluline.»

Piret Tegova koob mustreid

Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna neljanda kursuse üliõpilane Piret Tegova lõpetab selle kooli oma abikaasast ja pojast kiiremini. Tartu kunstikooli on ta lõpetanud veerand sajandit tagasi kunstilise kujundajana. «Nüüd saab minust tekstiilikunstnik,» ütles ta.

Möödunud nädalal oli Piretil käsil tööde tegemine hindamiseks, mis seisab ees märtsis. Selleks tuleb tal kududa masinal pitsimustrit, koemustrit, värvilisi mustreid.

Paljud Pireti päevad lõpevad Tähe tänava koolihoones napilt enne südaööd. «Meil on iseseisva töö maht nii suur, et me teeme tööd ööd ja päevad,» ütles ta. «Me teeme täpselt nii palju, et saaks kõik väga hästi tehtud. Meile meeldivad hinded A.»

Eelmisel aastal oli programmis gobeläänide tegemine ja neid võis näha ka väljapanekul. Üks väiksemaid Pireti gobelääne on praegu kõrgema kunstikooli fuajees.

Piret käib iga päev tööl. Tema põhitöökoht on Tartu kutsehariduskeskus, kus ta on etiketiõpetaja: «Ma õpetan inimestele häid kombeid.»

Ja et tal on veel mitu töökohta, siis peab ta igal õhtul väga täpselt mõtlema, kui palju ta järgmisel päeval õpib ja kui palju töötab. «Sõna otseses mõttes on iga minut arvel.»

Näiteks Tartu Lennukolledžis käib ta juba aastaid õpetamas ärieetikat.

Peale selle on Piretil anda mitmeid koolitusi ja ühekordseid loenguid. Üle-eelmisel nädalal näiteks said Võru kesklinna gümnaasiumis Piretilt korraliku käitumise õpetust lõpuklassid.

Kõike seda arvestades on lausa ime, et kõrgemas kunstikoolis on Piretil käsil neljas õppimise aasta, kuid siiamaani võlgnevusi ei ole. «Aga kui on vaba õhtu, siis ma olen ikka siin,» rääkis ta kudumismasina taga.

Mida ütleb pere? «Pere on sellega arvestanud. Enne koolis käima hakkamist ma hoiatasin, et nüüd lähen mina ka õppima,» ütles ta. «Kuna peres kõik õpivad, siis see ei häiri kedagi, see tundub loomulik.»

Õppima hakkas Piret aga seepärast, et hädasti oli vaja omandada kõrgharidus. «Muidu ma ei saa õpetajana edasi töötada,» nentis ta.

Siiski ei ole ainult paber tähtis, Piret tahab olla kunstnik. «Plaanin näitusi teha, suvel oli alustuseks väike väljapanek Tamme raamatukogus. Märtsis tahavad nad sinna jälle näitust.»

Praeguses kunstikuus ei saa Piret kuigi palju osaleda. Mõned tema joonistused on siiski teiste tudengite tööde hulgas vanas kaubamajas.