Teeremont muudab tänavad kitsamaks

Asfalteerimistööd Koskla tänaval. Foto: Priit Simson.

Autojuhtidel ei maksa loota, et pärast tänavusuviste asfalteerimistööde lõppu Tallinna tänavatel sõitmine mugavamaks läheb, sest koos teeremondiga rajatakse tänavatele ka hulgaliselt tõkkeid kihutajate ohjeldamiseks.

Kui veel mõne aasta eest deklareerisid linnaisad, et tänavad on sõitmiseks ja parkivad autod peavad tänavatelt kaduma, siis tänaseks on asi kaldunud teise äärmusse. Remonditavatel tänavatel muudetakse sageli üks, kui mitte kaks sõidurada parkimiskohtadeks.

Paari nädala eest pöördus Postimehe poole Pae tänava elanik, kes kurtis, et kapitaalremondi käigus tehakse tänav tublisti kitsamaks hoolimata sellest, et talvel suure lumega on seal niigi raske ja ebamugav autoga sõita. Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Vello Lõugase sõnul on nii seal kui teistel tänavatel tegemist liikluse rahustamisega, mille eesmärgiks on autojuhte talitseda ja anda jalakäijatele võimalus elusalt ja tervelt üle tänava pääseda.

«Pae tänaval kaupluse juures oli jalakäija teeületus 20 meetrit pikk, nüüd on jalakäijal vaja ületada umbes kuue meetri laiune tee. See ongi selle asja mõte, mida me ei rakenda magistraalidel, küll aga kvartalisisestel teedel. Sest ka Pae tänav on oma olemuselt kvartalisisene tee, kuigi seal on ka bussiliin peal,» lausus Lõugas.

Samasuguse uuenduskuuri, mille järel on jalakäijad eelistatud seisundis, teevad Lasnamäel läbi veel Mahtra ja Kivila tänavad. Kristiines tehakse tublisti kitsamaks näiteks Koskla tänava lõik Mooni tänavast Sõpruse puiesteeni. Lõugas kinnitas, et ka Koskla tänav kuulub sisuliselt kvartalisiseste teede hulka, kus parkimine on sõitmisest palju olulisem.

Liikluse rahustamise võte on seal sama mis mujalgi. Tänavanurkadel ehitatakse kõnnitee laiemaks, nii et ühest sõidureast moodustub «parkimistasku». Liikluse rahustamiseks kasutatakse veel niinimetatud ohutussaarekesi ning sõiduteest eraldatud parkimiskohtade rajamist.

Ebameeldiv üllatus tabab varsti ka neid autojuhte, kes igapäevaselt mööda Kopli tänavat liiguvad. Varasematel aastatel remonditud lõikudele on sealgi tekkinud ohutussaarekestest «pudelikaelad» ning asi pole parem ka tänavu rekonstrueeritaval Põhja puiestee ja Erika tänavate vahelisel lõigul. «Sealgi oli vaja liiklusruum ära lahendada. Varem oli seal kõik lihtsalt üks asfalttee ühest äärest teiseni. Ei olnud määratud parkimisribasid ega sõiduradasid,» nentis Lõugas.

Tema sõnul on liikluskorraldajate eesmärgiks see, et autod sõidaksid natuke aeglasemalt ja liiklusruum oleks täpselt määratletud. Liikluse liigset aeglustumist Lõugas ei pelga. «Kui me saame hommikuse tipptunni ajal sõita pidevalt 30-40 kilomeetrise tunnikiirusega, siis see on väga hea tulemus. 50 kilomeetrit tunnis on maksimaalne lubatud kiirus. See pole norm, mida peaks olema võimalik igal hetkel ja igal teelõigul saavutada,» lausus liikluskorraldaja.

Niisuguste teede ehitamine, kus saaks ka tipptunni ajal sõita 50 kilomeetrit tunnis ja mis ülejäänud ajal oleksid autodest tühjad, pole tema sõnul lihtsalt otstarbekas. Samas on viimaste aastate jooksul autoliiklus kõigil teedel nii palju intensiivistunud, et jalakäijate kaitsmiseks lihtsalt tuleb midagi ette võtta.