Kas Coca-Cola sulatab hamba?

Coca-Cola, Saaremaa joogivee ja Düšessi sisse lähevad üsna ühesugused hambad. Ainuke auguga hammas sulpsab puhtasse joogivette. Foto: Ingmar Muusikus

Linnalegend pajatab, et Coca-Colasse pandud hammas või raudnael sulavad. Ajakirjanik katsetas, mis tegelikult juhtub.

Katset alustades panin Coca-Colasse ja võrdluseks ka Saaremaa joogivee ning Düšessi limonaadi sisse kolm hammast: igasse lapse piimahamba, täiskasvanu purihamba ja tõenäoliselt vanainimese suust välja tõmmatud lõikehamba.

Hambaarstidelt saadud katsekraam tundus igati korralik, vaid ühes joogivee sisse läinud hambas oli väike auk ning kõigil vanainimese hammastel triip hambakivi.

Samadesse katsevedelikesse, aga omaette purkidesse panin kolm Saaremaa seppade poest ostetud raudnaela.

Mis naeltega juhtus?

Saaremaa sepanael ei saanud kohe kuidagi läbi kodusaarelt pärit pudeliveega: juba kolm päeva hiljem oli nael kaetud kerge roostekorraga ning kuu aega hiljem üleni roostepunane nagu rebane.

Düšessi-nael oli kolm päeva hiljem endises seisus, kuu aja pärast aga määris mustaks kõik, millega kokku puutus.

Nii selguski, et parim vedelik raudnaela säilitamiseks on Coca-Cola, milles ulpinud nael jäi endiseks kuni katse lõpuni.

Mis hammastega juhtus?

Hammaste olukorda hindas 20 aastat hambaarstina töötanud Sirje Kruus, teadmata, milliste katsevedelikega on tegu. Vee-hambad jäid doktor Kruusi hinnangul endiseks kogu katse jooksul, hullemaks ei läinud ka auguga hamba olukord.

Düšessi-hambad olid kolme päeva pärast kaetud väga väikese katuga. Kuu aega hiljem olid hambakroonide sügavamad osad muutunud tumedamaks ning pruuniks oli värvunud juureosa, mis muidu jääb igeme varju.

«Piimahamba email on muutunud rabedaks ja kahest küljest eraldus kild, mis on eelsoodumus kaariese tekkeks,» tõdes Kruus. «Suus on mikroobid, mis tekitavad kaariest, ent lahuses neid pole ja nii ei saagi purgis kaariest tekkida.»

Coca-Cola-hambad olid tugeva tumeda katuga kaetud juba kolm päeva pärast katse algust. «Kui vaid kolme päevaga on tekkinud selline katt, siis ei saa see lahus hammastele hea olla,» arutles arst.

Kuu aega hiljem olid hambad justkui rauast: ehedalt mustad, üleni kaetud väga tumeda ja tugeva katuga. «Vanainimese hamba email on muutunud pehmeks,» lisas doktor. Hambapuuri otsa pandud kiviriistaga suristades õnnestus arstil siiski kattu eemaldada nii Coca-Cola- kui Düšessi-hammastelt.

Miks nii juhtus?

Kuuldes katse lõpus, mis vedelikega tegu, nentis doktor: «Räägitakse ikka õiget juttu, et magus tekitab kahjustusi. Suhkur on hamba vaenlane. Näib, et Düšess lõhub hambaemaili, ja ka Coca-Cola on kahjulik.»

TTÜ Toiduainete Tehnoloogia Instituudi juhataja Raivo Vokk ütles, et hambaid mõjutab ka joogi ja söögi happesus, mille üks näitaja on pH ehk vesinikioonide kontsentratsioon. Neutraalne pH on seitse, sellest allapoole läheb happelisemaks, nii et üks on juba väga hapu. Neutraalsest tasemest ülespoole on toit juba aluseline ja seetõttu on

9-10 pH tasemega jook seebi maitsega.

Katsevedelike pH taset mõõtis Areto labor. «Joogivesi on peaaegu neutraalne, pH tase on 7,36. Coca-Colal on see 2,52 – ikka täitsa hape. Düšessi pH on 3,65, mis on samuti happeline, aga võrreldes Cocaga mitte nii väga hull,» selgitas laborijuhataja Marje Aus.

Vokk lisas, et hamba email koosneb kaltsiumisooladest. Hape muudab emaili poorsemaks ja bakterid saavad suus sinna ligi. «Suus on elus hammas, mida sülg kogu aeg peseb ja viib hapet emaililt ära,» rääkis Vokk.

«Kui aga panete hamba klaasi, ei kaitse seda enam miski. Naela puhul reageerib rauasool happega samamoodi nagu kaltsiumisool.»

Nii ongi mõistetav, miks Düšess kahjustas väikese karioosse täpiga piimahammast sedavõrd, et emailist tulid killud välja, ning miks Coca-Cola muutis ühe hamba emaili pehmeks.

Katse moraal? Hoidke oma hambaid südamerahuga Coca-Colas – kui need on rauast!

-----------------------------------------------------

Jook on suus vaid lühikest aega

Annela Laaneots, Coca-Cola HBC Eesti ASi avalike suhete juht:

Hambad on suus n-ö elus ning puutuvad joogiga kokku lühikese aja jooksul alates selle rüüpamisest kuni allaneelamiseni.

Jook ei jää selle ajaga pikalt hammaste külge ja sestap ei saa nn hambakatse tulemusi tõlgendada inimese suuhügieeni kontekstis.

Samuti kaitseb suus «elus» hammast sülg, mis pole anumasse asetatud «surnud» hammast kaitsmas.

Nn hambakatse tõestab ainult seda, et «surnud» hamba peamise emaili kiht hakkab kahjustuma happese joogi toimel, näiteks apelsinimahl, karastusjoogid, vein jmt.

Tähtsaim faktor hammaste hoidmisel on korrapärane suuhügieen.